Ühel hommikul avastas üks mees end laborist, imestades, kuhu tema inimkeha kadunud on. Vastu vaatas läikiv elektriseeritud küborgne rüü, mis ei olnud just kõige meeldivam üllatus. Seejärel asus mees raevukalt kätte maksma valitsusele, kes oli transhumanistliku uue maailmapildi loomise ning tema transformeerimise taga. Vot umbes sarnased tundmused valdaksid mind siis, kui peaksin ennast avastama ühel päeval robotiseeritud ühiskonnast robotinimestega. Kui puuraidurite jaoks meeletult lõbusast lageraiest poleks enam ühtegi puud alles jäänud ning terves maailmas oleks metsad ja orud asendatud tehnoloogiaga, paiskaksin õhku küsimuse: "aga kuhu peitsite kogu tervendava looduse?"
Transvinci
Robottehnoloogiline ühiskond = meie tulevik?
Ehk olete teemaga kursis, ehk ei ole, aga USAl on plaanis juba pikemat aega liikuda selles suunas, et inimese mõistus liita tehnoloogiaga ehk siis luua tehnoloogiline hübriidne aju. Kõik, mis on seotud robotite arendusprojektidega ja millel on vähegi pistmist inimese anatoomia kaasamisega, kuulub transhumanismi alla. Sõna "trans" tähendab transformatsiooni, nagu transvestiit, kes on oma sugu vahetanud; transrasvad, mis on kunstlikult muundatud rasvad; transformer, mis tähendab kuju muutvat, ümber kehastuvat, robotvormijat jne. Transhumanism on siis millegi tehisliku ja kunstlikuga läbi tehnoloogia inimkonda muutev nähtus. Minu jaoks isiklikult ei kõla see juba hästi.
Kurikuulus Google on transhumanismi arendamisel eesrinnas. Google teeb koostööd DARPA-ga (tehnoloogilisi globaalseid plaanide elluviiv organisatsioon, kes tegi võimalikuks tänapäeva arvutid, puuteekraanid, nutitelefonide ja tahvelarvutite olulised omadused jne) ja on seda meelt, et inimese teadvust võiks kontrollida ning viia see nn pilvekesse ehk Internetivõrgustikku. Google arendusdirektor Ray Kurzweili arvates võiks aastaks 2030 olla inimestel "pilvest energiaga varustatav hübriidne aju ", kes tegeleb tehisintellekti loomisega. Veel üks tema tsitaat: "kui tehnoloogia ületab üha rohkem selle, mis me oleme, siis väike osa sellest, mis on alles inimlik, muutub üha pisemaks, pisemaks ja pisemaks, kuni see on täiesti tühine." Robotid on aukartust tekitavad ja kõheda välimusega masinad, seega pole ime, et teatud ideoloogia järgi tahetakse lisaks sõjaväe sõdurid asendada robotitega, sest nende üle ei ole inimesel erilist mõju. Robotid oleksid muidugist iseseisvalt meist kasulikud, kui rääkida majanduslikust ja effektiivsuse küljest. Nad teeksid ära tüütud rutiinsed tööd. Mõnel ajab väike robot muruniiduk aias muru, Eesti on panustanud ise sõitvatesse pakirobotitesse, mis ei tundu sugugi paha mõte. Iseteeniduskassad on ka osa tehisintellektist, see on ju lausa suurepärane. Aga, kus läheb piir tehnoloogia ja looduse ning naturaalsuse vahel? See on see küsimus. Pange tähele kuidas aastakümneid on läbi seriaalide ja filmide robotite ühiskonda ning inimese suhet tehnoloogiaga kajastatud. See on viis, kuidas vaikselt programmeerida meie mõistust ja meid harjutada tuleviku visiooniga, et võtaksime alateadlikult omaks üleüldse transhumanistliku maailmapildi. Sama mõjutamist kasutatakse globaalsete trendidega, kus inimmass läheb vooluga kaasa selle pärast, et kõik ju järgivad neid trende, seega "siis pean mina ka järgima". Kas võtta või jätta, aga Kurzweili sooviga aastaks 2030 ühtib ka väga kõhe teooria Agenda 21/2030 kohta, mille läbi tahetakse teha nutilinnu ja ajada inimesed maalt linnadesse elama (tuues põhjuseks segaseid argumente - majanduslikud asjaolud ja globaalne soojenemine inimtegevuse tagajärjel), kus kõik on tehnoloogiliselt jälgitav ja wifi-laineid täis. Eks seda on juba osalisel määral meiega tehtud, et maaelu tänapäeval Eestis on üsna hõredaks jäänud. Videos räägib sellest Rosa Koire, kes on mittetulundusühingu The Post Sustainability Institute eestvedaja, kes õpetab, kuidas võib mõjuda Agenda 21 ideoloogia liberaalsusele ja lisaks on ta kinnisvara analüütik.
Tehnoloogia mõju tervisele
Niisiis harjutatakse meid vaikselt kohanema uue tehnoloogiaga, alustades mobiilidest, millelt oleme läinud üle nutitelefonidele ja tahvelarvutitele. Nüüd on juba ammu olemas nutikellad, google prillid ja nutitelekad (Malta IT turvalisuse uurija ja arvutiprogrammeerija Luigi Auriemma demonstreeris, kuidas Interneti kaudu saab häkkida nutitelerisse ja seda kontrollida, telerit sisse ja välja lülitada ning talletatud informatsioonile ligi pääseda ja jälgida läbi sisseehitatud videokaamera inimeste enda kodus toimuvat, kusjuures ainuski signaallamp ei osuta, et kaamera on sisse lülitatud). Lõpuks soovitakse jõuda oma plaanidega inimeste kiibistamiseni välja. Turvalisusest nende suhtes käsitlen järgmises pealkirjas. On ju transhumanismi viljejejate väitel need kõik elu mugavamaks ja mõnusamaks tegevad vidinad. Samas on palju teadusinimesi, kes hoiatavad säärase tehnoloogia ohtliku mõju suhtes. Juba ammu on erinevad teadlaste grupid teinud omal käel uuringuid wifi ja telefonide kiiritava mõju kohta, mis ei taha millegipärast ühtida valitsuse poolt tellitud uuringutega. Asi tundub kahtlane. Ajakirja "Mida arstid meile ei räägi" 2016 veebruari väljaandes ütleb Dr. Carlo sel teemal nii: "Mobiiltelefonid ja juhtmevabad tehnoloogiad erinevad selle poolest et need kasutavad informatsiooni edastamisel laineid. Ehkki nende võimsus on väike, töötavad need lained sagedusel, millega meie organism ei ole siiani väliselt kokku puutunud, mis võivad resoneeruda keharakkudega ja tekitada soovimatuid tagajärgi. Mobiiltelefoni kiirgus aktiveerib `proteiinide vibratsiooni retseptorid` rakumembraanil, mida organism tajub võõra sissetungijana. Ennast kaitsta püüdes peatab rakk oma loomulikud funktsioonid ning proovib muuta rakumembraani vähem läbilaskvaks. See takistab toitainete rakku sisenemist ning mittevajalike ainete väljumist. Tulemusena kogunevad reaktiivsed hapnikuühendid - see on ohtlik seisund kuna tekitab rakkude surma/kahjustusi (tekivad katkestused hematoentsefaalses barjääris ning pärsitakse DNA süntees). Pole sellist kiirgustaset, mille all see mehhanism enam ei töötaks. Enamiku inimeste immuunsus suudab sellega toime tulla, vähemalt lühiajaliselt. Ometi on rohkesti vähem õnnelikke inimesi, kellel on nõrgem immunsus ning kellel tekib elektritundlikkus. Nendel inimestel on rakkude kahjustused tõenäoliselt pöördumatud."
Kanadas, 2000. aastal, aju uurimisel elektroentsefalogrammidega selgus, et pärast mobiiltelefonide revolutsiooni on inimese keskmine tähelepanuvõime langenud kõigest kaheksa sekundini, mis on vähem kui kuldkalal. Tere tulemast inimkonna kuldkala-ajastusse?[1] "Elektroonikaseadmed seavad aju sõltuvusse lakkamatust stimuleerimisest, see aga kahandab inimeste tähelepanu ulatust" kirjutab David Icke raamatus "Näiline mina". Lisaks kirjutab elitaarsetele korporatsioonidele ja valelikele poliitikutele vastuseisev häkkerite grupp Anonymous: "Still Want to Watch TV? Nervous system manipulation by electromagnetic fields from monitors US 6506148 B2: Here it is. https://www.google.com.au/patents/US6506148 The TV and your computer monitor can be used to manipulate your nervous system. Here is the proof. It is thus apparent that the human nervous system can be manipulated by screen emissions from subliminal TV image pulses". Banaanisaar kirjeldab, mis on elektromagnetkiirgus, mida kiirgavad elektroonilised seadmed ning mis võib olla nende mõju erinevate ülikoolide uuringute väitel. Vajuta siia. Ma pole muidugi tehnoloogia vastane, aga tunnen, et siinkohal tuleb kindlaks teha transhumanismi ohud. "Kõike mõõdukalt", meeldib mulle öelda.
Turvalisus läbi tehnoloogia?
Siin võiks teha endale selgeks reegli, et mida nutim seade, seda jälgitavam sa oled võõraste häkkerite, kolmandate isikute ja valitsuse luureorganisatsioonide kaudu. Kas sulle meeldib privaatus ? Sellest räägin kohe lähemalt. Kiibistamise kampaania jõudis lõpuks USAst Eestisse kui Jüri Muttika Ringvaate saate reporter asus suures eufoorias katsejänesena ennast kiibistama, demonstreerides kui "lahe" on kui saab kiibiga ilma uksekaarti kasutamata uksi avada. Saate lõiku saab vaadata siit. Nagu Jüri ütles: "Tahtmatult hakkab tunduma, et kui masinad teenisid varem inimesi, siis nüüd inimesed masinaid." Avaldati ka artikkel eesti ettevõttest, kes otsustas oma töötajate kätesse panna elektrooniliselt jälgitava vidina. Täpselt samamoodi algas see ka USAs ühe piirkonnaga, kus tavakodanikud andsid end vabatahtlikena katsejänesteks ja terve naabruskond sai kiibistatud. Lisaks on Venemaale pagenud endine USA julgeoleku agentuuris NSA töötanud Edward Snowden paljastanud tervele maailmale, et NSA jälgib juba aastaid inimeste tegevusi läbi nutiseadetesse paigaldatud videokaamerate, rääkimata siis kiibi abil jälgimisest. Georg Orwelli raamatu "1984" visioon, kus suurem osa tehnoloogilisi seadmeid kodudes on jälgitavad riiklike organisatsioonide poolt ja loosung "Suur vend jälgib sind igast uksest ja aknast.", on rohkem võtnud jumet. Lisaks kiputakse tahtma kõike virtuaalseks ära muuta, rääkimaks siis veel rahast (president Ilvese sõnad delfi artiklis), meie teadvusest ja paljustki muust. See eeldab, et kontroll läbi virtuaalse maailma valitsuse poolt, suureneb, sest raha on virtuaalselt jälgitav. Inimeste kiibistamine võimaldaks raha materiaalselt ära kaotada ja kasutada kiipi virtuaalselt raha maksmiseks.
"Suur vend jälgib sind"
Mida teha sellises maniakaalsuses?
Ei soovinud selle postitusega kedagi hirmutada aga tõsta teadlikkust. Teha on palju. Ei pea hülgama tehnoloogiat, mis on meie kommunikatsiooni ja elamise tõhusamaks ning kiiremaks teinud, aga tuleks panna hoolega tähele, kui suure osa oma ajast viibime nutitelefoni, arvuti, teleka jm taga, et see ei peenestaks meie ajusid. Üle kahe tunni on piisav aeg, et tunda mõistuse uimastumist. Kui küsida, kas lugeda raamatuid või e-raamatuid, siis julgen soovitada raamatuid, sest need ei oma kahjulikku kiirgust ega väsita silmi nagu ekraani valgus aga maitse asi! Võimalikult vähe võiks end varustada jälgitavate nutiseadmetega ja muu kahtlase tehnoloogiaga. Näiteks keelaksin ma räiged jälgitavad nutitelerid ehk smart tv-d kategooriliselt ära, kuid igal ühel on oma vaba tahe. Kui poliitikud soovivad läbi viia väga kahtlasi transhumanistlikke plaane, mis ei tundu loomulik ei loodusele, tervisele ega ka tervele INIMKONNALE, siis soovitan mitte toetada nende tegemisi. Hoiataksin tungivalt üleliigse elektromagnetkiirgust leviva tehnoloogia eest ja selle eest kui keegi meedias peaks vähegi piiksatama transhumanistlike ideede kasuks, tuues põhiargumendiks, et see kõik muudab meie tulevase elu mugavamaks ja tõhusamaks. Vaadake ette millega ennast seote! Meil kõigil on sõna- ja otsustamiseõigus, kas soovime midagi rakendusele võtta oma eludes. Miks ma nii hoiatan? Lõpetaksin oma jutu tsitaadiga, vastusena transhumanismi viljelemise ebakindla mõju suhtes ühiskonnale ja keskkonnale.
"Tagajärgede põhjal otsustades on rumalus sama, mis kurjus" - Margaret Atwood
Teadlikkust ja tasakaalu. :)
Kasutatud kirjandus:
[1]David Icke - "Näiline mina" raamat, 2016, transfantomismi peatükk