Elame ajastul, kus Eestis elab kõva staažiga eesti arsti Dr. Adik Levini sõnul ligi 250 tuhat diabeedikut 1,3. miljonist ja 1/3 rahvastikust ülekaalulisi, mis on aastatega tõusnud sinna maani, et jätta küllap märgi suurest armastusest lääne rämpstoidu vastu ning liikudes vaikselt ülekaaluliste ameeriklaste poole. 15% on meie riigis ärevushäireid põdevaid, mille arv on samuti kasvanud aastatega, vihjates, et miski fenomen siin ühiskonnas soodustab sellist konditsiooni inimestes. Autoimmuun haigused ja igasugused neuroloogilised diagnoosid on ka väga aktuaalne teema vähi ja südamehaiguste kõrval. On suur osa inimesi, kes ei saa ka tänu ravimitele terveks, vaid jäävad palju haigemaks või ekstreemsemal juhul surevad lausa ära. Üks ravim võib soodustada teist tervisehäda ja soodustada uut haigust. Peter Gøtzsche, Taani meditsiini uurija, arst ning mittetulundusühingu rajaja, kogudes sõltumatuid teaduseuuringuid, hindab globaalses mastaabis välja kirjutatud ravimeid patsientidele kolmandal kohal olevaks surmapõhjuseks pärast vähki ja infarkti. Ometi elame arenenud riigis ja kõrgelt arenenud tehnoloogia ajastul, kus meditsiin ja teadus on arenenud paari saja aastaga kõrgemasse tippu. Milles võib asi olla, et nii palju haigeid inimesi terveks tihtipeale ei saa? Kas kemikaalidel baseeruvast farmaatsia ravist jääb justkui midagi puudu? Võibolla puudu vaimsuse mõistmisest ja loodusega kooskõlas elamisest tervise tasandil? Kas looduse andidele selja keeramine ja ignoreerimine sealses võimalikus ravi potentsiaalis on üks puuduvatest lülidest? Mis siis ikkagi on kehale kõige sobilikum oma algse substantsi poolest? Mis on elus meie rakkude jaoks, mis on nende jaoks anorgaaniline ja mürgine? Kui meie oleme elusad, siis peame ka oma keha jaoks toitma millegi sellisega, mis on elus? Mis siis on ikka tõeline meditsiin, mis meid tervena hoiab? Kas meditsiini eesmärk oleks haigete haigusi likvideerida siis kui nad on juba haiged või pigem ennetada ja viimasel juhul likvideerida, ravides juurpõhjust? Kas peavad erinevad meditsiini valdkonnad (lääne meditsiin ja alternatiiv meditsiin) ilmtingimata konkureerima ja üksteisega mõõgaheitlust pidama, et kumb parem on või pigem täiendama ja toetama üksteist, et luua terviklik tervishoiu süsteem põhjuste ja tagajärgedega tegelemiseks tervise kõrvalekalletes? Kas võti võibki selles olla?
Need on mõningad muljetused minult teile, et jätta mõtiskleda kust siis tõe piir läheb, sest mina olen siin vaid mõtlemiskohtade tekitamiseks ning soovis kirjeldada nii siiralt ja ausalt, mis meie maailmas toimub hetkel läbi minu silmade ja sellest hakkan järgnevalt kirjutama. Nii nagu sündmused, asjaolud on leidnud siin ühiskonnas kajastust aga on mõningale inimesele ehk varju jäänud suurest infoühiskonna kärast.
Kust kogu meditsiin on alguse saanud?
Kui tahta millegi tuumani jõuda, siis peame vaatama kust kogu vundament on saanud üles ehitatud. Meile on teada säilinud infoallikatest, et vanad kultuurid (Vana-Egiptus, Tiibet, Hiina, India jne) elasid loodusega kooskõlas. See tähendab seda, et nad jälgisid üksikasjalikult, mis looduses ja kliimaga toimub, et kohandada oma füüsilist ja vaimset tervist vastavalt nendele. Kaasaegse meditsiini esiisa Hippokrates on öelnud:"Kes iganes soovib uurida meditsiini korralikult peaks arvestama esmalt erinevate aasta aegadega ja mis mõju iga hooaeg põhjustab." Valgematel perioodidel tegutseti, tegeleti erinevate töödega, ehitati, käidi metsas toitu kogumas kui pimedatel aegadel, mil olid toiduvarud kogutud, rohkem puhati, vaadati enda sisse ning askeldati oma sisemaailma kallal, sest teati, et pimedatel aegadel on jõuvarud väiksemad ning rapsida polnud mõtet. Lisaks toituti vastavalt hooajale, söödi seda, mida loodus just vastaval hooajal andis. Toitumist järgiti kliimale vastavalt. Kuumadel perioodidel söödi jahutavaid toite nagu puuviljad, marjad, salatid, kergemad teravilja toidud, et keha jahutada ja sellega seedetuld hoida aktiivsena. Külmadel aegadel just söödi küpsetatumaid toite, vürtse ja tarbiti kõike seda, mis aitas soojendada seedetuld üles. Seedetuli on meie seedesüsteemi mootor oma vedelikega, mis aitab toitu lagundada kehale vajalikeks toitaineteks ja energiaks. See polnud veel sugugi kõik mida vanarahvas jälgis. Tähtede jälgimine ja kuu erinevad faasid olid need, mille järgi nad samuti arvestasid oma elu. Teati ka, et loodust hästi koheldes ja selle tasakaalu mitte hävitades, saab planeet kõige paremini säilida ja keskkond. See kõik mängis rolli saagi viljakuses, mis oli looduse kingitus inimestele. Tundub, et inimeste tunnetus oli naturaalsel viisil lihtsalt väga arenenud ilma sügavama teaduseta, osates võimalikult tasakaalus elada planeedi biorütmidega ja tundes iseenda tervendamise kunsti, sest neil oli aega tegeleda iseenda ja maailma tundma õppimisega. Tunti näiteks väga hästi taimi ravitsemiseks, teisi loodussaadusi ja erinevaid toite, mis soodustasid keha ja vaimu tervenemist ning aitasid isegi haigusi ennetada.
Seedimise korrasolu peetakse tähtsaks lüliks immuunsuse, heaolu ja hea tervise jaoks
Järgnev, mis ma hakkan kirjutama ei ole taotlusega materdada ega vastanduda kaasaegsele lääne meditsiinile, vaid kajastada võimalikult siiralt infot, mille olen iseenda jaoks ära tundnud ning soovin pigem jõuda tuumani, et erinevad eksisteerivad meditsiini maailmad võiksid omavahel liituda, et jõuda suurema tervikuni. Kindlasti võib keegi siit tunda vastuolu ja kaitsereaktsiooni minu kirjutatule, mis on väga okei, sest minu eesmärk ei olegi öelda, mis on tõde ja kuidas asjad on, vaid jagada oma arusaamisi läbi oma filtri. Igas valdkonnas on alati oma nõrku külgi kui ka tugevusi.
Don Tolman, keda kutsutakse terviklike toitude meditsiini meheks räägib ühes intervjuus sellest, kuidas kaasaegse meditsiinitööstuse sõna "farmaatsia"tuleb kreeka sõnast "pharmakeia", mis tuleneb omakorda sõnast "pharmakon", tähendades mürki, keemilisi jooke ja ka nõidust.* Kusjuures selle kohta on adekvaatset infot ka täitsa googeldades. Don räägib Vana-Egiptuse aegadest, kus türannidele ei meeldinud loodusravi põhised naturaalsed ravitsejad, sest nemad tahtsid just inimestele pakkuda "raviks" oma loodud mürki ravimiseks. Nii hakati pidama naturaalsetele ravitsejatele ja tervendajatele nõiajahte, näiteks tungides sisse omal ajal kuulsasse Püthagorase koolkonda, kus hävitati kõik õpetuse tekstid ning tapeti sealsed inimesed maha. Ei tea kas tõmmata kohati parralleel tänapäeva meditsiini võimule, kus keegi, kes vähegi tegeleb täiend meditsiini ja mõne alternatiiv meditsiini valdkonnaga tambitakse maha ning korraldatakse meedias tema kohta terrorit? Olgu tuntud eesti arst Riina Raudsik heaks näiteks, kes otsustas lisaks traditsioonilise meditsiini teadmistele hakata jagama ka alternatiivseid teadmisi. Meie kaasaegne meditsiin järgib mürgi valmistajate iidseid kombeid, kus tervisehoius on teemaks keha hapestavad tabletid, keemia- ja kiiritusravi - kõik, mis on tegelikult mürgine organismile, sest levib tõekspidamine farmaatsiatööstuse poolt, et mürk on see, mis suudab inimest terveks teha. Siinkohal võib igaüks otsustada, mis talle õige tundub. Looduses esinevates taimedes võib samuti mürki esineda aga arvan, et mürgil ja mürgil on suur vahe. Näiteks palju farmaatsia ravimeid tehakse naftast saadud tööstuslikest kemikaalidest kui näiteks looduslik mesilasmürk, mis ei koosne mitmest erinevast tööstusliku kemikaalide kokteilist, rakendatakse üksnes puugi borrellioosi bakterite hävitamiseks. Kõrvalmõjude erinevus on drastiline kui võrrelda erinevaid produkte. Miks on niivõrd loodusravi kaugeks jäänud lisaks kaasaegsele meditsiinile, silmaklapid ette tõmmatud, selle uurimisele vähe panustatud sünteetiliste ravimite kõrvalt, arvestades ka kui vähe räägitakse toitumise põhisest tervenemisest. Kas siis tõesti umbes 6000 aastat kestnud hiina meditsiin koos india ajurveda ja tiibeti meditsiiniga eksivad sellega, et värske ja elus toit meie toidulaual võib meid tervena hoida ja isegi tervendada? Mida ütles Hippokrates, et sinu toit võiks olla sinu ravim ? Paraku pea paar sada aastat kestnud kaasaegne meditsiin pigem võtab seisukoha, et ravim leidub ainult apteegist, mis on peamiselt keemialaboris valmistatud ja peab pikka nimekirja kõrvalmõjudest iga ravimi kohta normaalsuseks. Muidugi tuleb selgeks teha, mis vahe on ravimisel ja tervenemisel? On kindlad ained või metoodikad, mis likvideerivad kindla probleemi kolde kehast ja seda nimetatakse ravimiseks aga tervenemine on millegi vahendusel (kasvõi toidu) keha ise tervenemise stimuleerimine, et saada terveks. Tulles ravimite juurde tagasi, ka kiiritusravi vähi ravimiseks mürgitab ja hävitab suure osa tervislikest rakkudest ära, mille kõrvalmõjud võivad tekkida veel ka aasta hiljem ja taastumine võtab pikka aega, sest keha on saanud suures koguses rasket kiiritust. Farmaatsiatööstus on omastanud sõna "ravim" ja seda ei tohi kasutada ühegi toidu, toidulisandi puhul ega looduse saaduse puhul. Vastasel juhul ootavad juriidiliselt suured trahvid ja kohtulood.
Terviklike toitude meditsiini mees Don Tolman avaldamas infot farmaatsia tööstuse võimalike iidsete juurte kohta
Taani arst ja meditsiini uurija Peter Gøtzsche hindab välja kirjutatud ravimeid maailma kolmandaks surma põhjusteks pärast infarkti ja vähki [1]. 2003. meditsiini aruande "Death by medicine" kohaselt sureb igal aastal ümardatult 784 tuhat inimest ravivigade tõttu, millest 106 tuhat on tänu ravimitele. 282 millionit dollarit aastas korvatakse inimestele ravivigade tõttu ja sellega saab farmaatsiatööstus oma tegevusega puhtalt lehelt edasi jätkata. Lisaks on massiline üleliigsete ja tarbetu antibiootikumide välja kirjutamine ja tarbimine tekitanud keskkondades bakteritele resistentsust, mis on murekohaks tervele maailmale. The Lancet andmetel on resistentsete bakterite tagajärjel haigestunud aastal 2015 Euroopas 670 000 inimest infektsioonidesse, millest 33000 surid, olles kahekordne suurus aastast 2007 [3]. Kas see näitab ühel võimalusel seda, et ravimitööstus on rohkem kasumi ja raha peal väljas kui inimeste tervise? Seda vähemasti tunnistab tuntud eesti arst Dr. Adik Levin Vahur Kersna saates "Moodsa meditsiini hiilgus ja viletsus" 5.28 minuti peal ja ka maailma tuntuma investeerimispanga Goldman Sachsi analüütikud väitega, et terveks ravimine ei ole jätkusuutlik ärimudel ning inimestele mõningase leevenduse pakkumine on palju parem äri [4].
Farmaatsiatööstuse hiilguse algusajad
Me peame minema ja uurima farmaatsia tööstust, kuidas tema alguse sai kui siiras soovis saada midagi teada sellises segaduses oma küsimustele. Üks raamat mitmest pealkirjaga "Murder by Injection", välja antuna aastal 1988, räägib farmaatsia aegadest kui ta oli lapsekingades. 1904. aastal AMA (Ameerika meditsiiniline assotsatsioon), mis koosnes rohketest meditsiini õpilastest ja arstidest, asutas meditsiini hariduse nõukogu Carnegie Foundation, mis hakkas edaspidi dikteerima ja reguleerima kõiki meditsiini koole, kooliõpikuid ja millist meditsiini võis praktiseerida ja millist mitte. See oli teekond farmaatsiatööstuseks üles ehitumiseni. Kõik ju kõlab esmapilgult justkui õiglasena aga kui uurida, mis selle sügavustes toimus, võib tunduda mõnele ehmatav. Esialgsed AMA juhid olid Dr. George H. Simmons, kelle kohta lasti uurimused teha suure ravimifirma Abotti poolt, saades teada, et härral puudusid hariduseks erilised meditsiinilised näitajad ning teine juht Dr. Morris Fishbein, kes oli meditsiini doktor, kuid ei praktiseerinud info kohaselt päevagi meditsiini, vaid tema trump oli pigem meedias publitseerimine ja kõiksuguse naturaalse meditsiinilise tegevuse väljaspool farmaatsia raame pihuks ja põrmuks tegemine. Näiteks tänu nendele juhtidele suruti peale ühiskonda mõtet, et taimne ravi ja näiteks massaaž on jaburus või lausa posimine. Paljude skandaalide tõttu nagu näiteks hooletu ravi tõttu surijad oli Dr. Simmons sunnitud loovutama juhi koha Fishbeinile kui teisele kirjule tegelasele. Too hakkas lisaks naturaalse meditsiini praktikute põrmustamisele tegema koostööd esimesete tubaka firmadega, aidates neil teaduseuuringutes aktsepteeritavaid tulemusi saavutada ning promodes selle läbi tubaka tervislikku toimet [5]. 1950. aastal lõppes ka Fishbeini tähelend kui hakkas tõde avalikuks tulema ning avaldusid esimesed tõsiselt võetavad uuringud tubaka kahjulikkuse kohta. Üks silmajäävamaid loosungeid oli "Rohkem arste suitsetavad Cameli tubaka toodet kui mõnda teist". See oli järgmise juhi skandaalne, kuid oma moodi koomiline kukkumine. Tänu Dr. Simmonsile ja Fishbeinile hakkas saama dominantsi meditsiini monopol ja kasumid iga aastaga suurenesid. AMA kuulutas seisukoha, et rahvas ei tea, mis neile hea on näiteks tervise mõistes ning nendel on õigus seda öelda, mis on parim. Paljud kriitikud pidasid jaburaks AMA ravimite kinnitamise programmi (seal of approval program), sest väidetavalt ravimite ohutust ja toimet sel ajal ei testitutki. Järgmine huvitav asjalugu oli Flexneri raport, mis dikteeris meditsiini hariduse ja kriteeriumid, kuidas hakkab uus allopaatiline meditsiini paradigma olema edaspidi. Enne seda oli alternatiiv meditsiini praktiseerivaid arste kaks korda rohkem kui tänapäevase allopaatilise süsteemi mediitsini arste ja sel ajal vähem kui 10. aasta jooksul kukkus meditsiinikoolide arv 652-lt viiekümne peale, süües välja naturaalse meditsiini praktiseerijad. Meditsiini tudengite arv kukkus 7500. pealt 2500 peale. 1997. aastal WHO kui maailma terviseorganisatsioon sai meditsiini üle kontrolli, flexneri raport sai kuulsaks ja laienes üle Euroopa meditsiini koolidesse. Eelmine sajand oli aeg, kus hakkas farmaatsia tööstus kehtestama ennast seisukohaga, et kõige õigem ravim on ainult nende välja töötatud keemia laboris. Kusjuures Flexneri rapordi eeskirjad, mida kõik meditsiini koolid olid edaspidi kohustatud järgima, kirjutas Abraham Flexner, kes polnud meditsiinilise haridusega, vaid kirjanik, kes lõpetas ülikooli klassikalise kirjanduse alal. Küll oli tema vend Simon Flexner, kes töötas Rockefellerite Teaduse Instituudis meditsiinilise uurijana. Igaljuhul asetati kirjanikust Abraham Rockefellerite programmide arsti hariduse direktori positsioonile. Flexneri raport sai kogu riikliku meditsiini vundamendiks, mida toetasid politseijõud.
Kuulus nafta valitsejast John Davison Rockefeller, kuulsast ühe rikkama suurtööstuste ja panganduse suguvõsast, omas võimu naftatööstuse üle, mis oli aluseks farmaatsia ravimite substantsiks. Teadlased avastasid, et naftast saadud kemikaalidest oli võimalik nii ravimeid kui ka vitamiine luua. Lisaks veel investeeris Rockefeller sadu miljoneid dollareid, et mõjutada valitsust, meditsiini ülikoolide ja teadlaste arvamusi, et võtta kasutusele sünteetilised ravimid, jättes naturaalne taimne ravi ning selle uurimine totaalselt varju [6]. Ärimees nägi oma kasumi nimel pinget suruda oma konkurents maha. Selle nimel pidi tänapäevani domineerinud farmaatsia saama ülemvõimu, kuna looduslikud ravimid olid 19. sajandil kuumaks teemaks. See oli ajastu, kus hakkas kehtima reegel, et ainuke teaduspõhine on allopaatiline meditsiin, mis baseerus farmaatsia teenustel ja ravimitel. Muu justkui pseudo ja jaburus kui googeldada wikipediast erinevate naturaal meditsiini alade kohta (Hiina meditsiin, India ajurveeda, Tiibeti meditsiin ja veel palju muud). Allopaatiline ravi koosneb sümptomite põhisest ravist läbi tablettide, kiiritusravist, kallitest operatsioonidest ja vaktsineerimistest, süvenemata, mis tervise kõrvalekallet esmajoones üldse põhjustas. Ehk on see põhjus miks tänapäevaseni materdatakse kõike alternatiivse meditsiiniga seonduvat kohe maha, milleks klassikaline selgitus on see, et pole PIISAVALT tõendeid või uuritud, et kinnitada asja tõepärasust aga kuulake nüüd järgnevat seletuskäiku, "järelikult on umbluu ja mitte toimiv". Nõnda tehakse tänapäeva meditsiini teadust, kus tundub, et ei maksa, rõhutan, paljude näiteks iseseisvate teadlaste pikaaegsed uuringud alternatiiv meditsiini metoodikate kohta ja neid millegipärast ignoreeritakse või öeldakse neile"aga meie uuringud tõestasid vastupidisust" või muud sellist. Paraku on selline käitumismuster pidevalt korduv ja see paneb nii mõnelgi pea korralikult kratsima. Värskeim hea näide oli koroona kriisil kui eesti Maalehte ilmus artikkel C-vitamiini kasulikkusest koroona ravis, mis võeti maha ühe päeva jooksul. Artikkel tehti teadlase, jätkusuutliku majanduse uurija PhD Rea Rausi ning ajakirjanikust ajakirja "Vaba Eesti Sõna" peatoimetaja Kärt Ulmani poolt, kus intervjueeriti Shanghais kriisi epitsentris töötavat arsti ja teadlast PhD Richard Chengi. Ta on edukalt ravinud Covid-19 patsiente suurte C-vitamiini doosidega, mida süstitakse otse veeni. Nende põhjendust miks artikkel kohe maha võeti saab lugeda järgnevale numbrile vajutades [7]. Kui on huvi ka maha võetud originaal artiklit lugeda, leidsin selle palju kõmu tekitava Telegrami kodulehelt, vajuta siia.
Kuidas tehakse kaasaegse meditsiini teadust?
USAs FDA (Food Drugs Administration, kes on meie riigi mõistes Terviseamet), kes kinnitab meditsiinilisi teaduseuuringuid, kahjuks ise ei tee neid, vaid loeb uuringute ettekanded üle ning sobivuse korral kinnitatakse, mille järel saab rahvale hakata meedia vahendusel jagama näiteks uute ravimite uudiseid. See tähendab seda, et üks võimalik oht on võimalus ise võltsida ja moonutada teaduseuuringuid omakasuks ja näidata antud kontekstis FDA-le ette. Kuulsad ravimid, mis on FDA kinnitusel osutunud väga hävitavaks saab lugeda kui vajutada järgneva numbri peale [8]. See jääb igaühe mõtiskleda ja hinnata kas farmaatsiatööstus on südametunnistuse järgi alati teaduseuuringuid teinud või on värvatud teadlastele korporatsiooni poolt head raha makstud, et jätta katsetes varju vead ja näidata ainult selliseid tulemusi mida soovivad ravimifirmad teadlastelt saada. Raamatuid minu väidete kohta võib lugeda "Death by Medicine" ja "What really makes you ill?". Huvitav on igaljuhul see, et ka paljudel farmaatsia firmadel on pikk nimekiri kohtulugudest, trahvidest ning farmaatsia juhtide arreteerimistest üle maailma, millest isegi meie riiki müüv kuulus ravimifirma GlaxoSmithKline, omab palju huvitavaid artikleid oma tagatausta kohta eesti meedias. Meie Terviseamet töötab põhiliselt nii, et kohandub selle järgi mida monopolist globaalse farmaatsiatööstuse teadus ja sellega seotud dikteerivad terviseorganisatsioonid ütlevad kuidas asjad käivad. Geenibioloogi Bruce Liptoni seisukoht on see, et ta teab kuidas teadlastele makstakse tihtipeale nii suuri summasid, et teha meditsiinis kallutatud teadust ning kuna suur raha on väga meelitav nähtus, siis ei suutvat paljud teadlased keelduda sellest. Eks selge on see, et sellist asja tehakse teistes valdkondades samuti - ollakse valmis suurte rahade nimel tegema näiteks midagi sellist, mis võib kahjustada ühiskonda ja võibolla ka loodust (näiteks massilised metsa lageraied). Arstid otseloomulikult tahavad parimat, et pakkuda head ravi patsientidele aga nemad peavad järgima kuidas farmaatsiatööstuse erinevad ravimifirmad ja meditsiini organisatsioonid möllavad. Mõni ravim, mis võib sattuda ohtlikuks, tingitud võimalikust läbi surutud ravimifirmade ahnusest ja selle kallutatud uuringute pärast, võib arsti heasoovilikkuse juures seda ravimit rakendades oma praktikas suurt kahju teha katsejänesest rahvale. Selge on see, et kaasaegsetest medikamentidest on teatud aegadel inimestel kasu milles pole kahtlustki! Mina kui postituse autor tundsin lihtsalt vajadust mündi erinevaid külgi presenteerida. Muidugi samuti kas on hea asi see, et suurte kasumite nimel soovivad erinevad võistlevad riigid välja töötada 18. kuuga koroona vaktsiini, et käiku lasta rahva seas ilma pikemate terviseuuringuteta ja toote kontrollita. Tavaline vaktsiin põhjalike protseduuride järel jõuab alles umbes viie aastaga inimesteni. See on arusaadav, et inimesed vajavad kiireid lahendusi aga kas kiire lahendus riskides tervisega? Hea näide on ajaloos 1976. aastal Ameerika seagripi juhtum, mil kiirete vaktsiinide käiku laskmisel hakkasid ilmnema tuhandeid teateid omal ajal tundmatu Guillain-Barré sündroomi ilmingute kohta, mis põhjustas keha paralüüsi, hingamissüsteemi kokkuvarisemist ja isegi surma [9].
Mis võiks olla inimese jaoks loomuomane meditsiin?
Kõigepealt tuleks uurida, mis on meie tervise määravateks faktoriteks. Eelmise sajandi rootsi The Koster Health projektist tuli välja hinnang, mis väljendas tervise juures mängitavat rolli 50% elustiilid, 20% keskkond, 20% geneetika ja 10% meditsiin [10]. Tundub, et siililegi on nüüdseks selge, et suurem osa meie tervisest on meie kätes - kuidas me liigume, kui palju me magame, milliseid mõtteid me mõtleme, kuidas emotsioone juhime, mida me sisse sööme jne. Oleme võimelised elustiilidega tihtipeale väga paljuski leevendama ja kontrolli all hoidma ka geneetilisi raskeid iseärasusi. Tihtipeale me alahindame mõtete ja emotsioonide võimet haiguste tekkimise või süvenemise osas. Ei ole ilmaasjata öeldud, et võime mõelda ennast haigeks. Meditsiinilise uurimuse järgi hinnatakse stressi 90% ulatuses haiguste ja haigestumisega seost [11]. Mulle meeldis mõte sellest, kuidas kaasaegse meditsiini esiisa Hippokrates, kes on öelnud kuulsa lause "Sinu toit võiks olla sinu ravim", vaatles omal ajal patsiente kui tervikut, mis tähendas seda, et ta jälgiski milline on patsiendi toitumine, millises kliimas elatakse, millised on inimese keha hoiakud, milline on suguvõsa tagataust haigustes, milline on emotsionaalne tasakaal ja emotsionaalsed hoiakud ja veel muud, et määrata parim lahendus või ravi. Veel inspireeris mind hüüdnimega terviklike toitude meditsiinimees Don Tolman, kes ütles, et iidsetel aegadel kui ei olnud veel kaasaegset farmaatsiatki olid ajad, kus elati pikalt, tervelt ja õnnelikult loodus põhiste saaduste pealt. On ju näiteid siiamaani kasvõi vanadest munkadest, kelle eluiga ulatub üle 100 aasta, kes on elanud ilma kaasaegsete ravimite abita [12]. See ei olnud sugugi vihje, et mitte vaadata kaasaegse meditsiini poole vaid lihtsalt näide, kuidas on erinevat moodi võimalik elada. Minu silmis võiks meie kaasaegne meditsiin ja alternatiivne meditsiin teha koostööd omavahel ja jõuda terviklikumate lahendusteni, kus tasemel operatsioonid, kõrgtasemel tehnoloogia teeks koostööd alternatiiv meditsiini teenustega, mille effektiivsust on, ma rõhutan, sõltumatute teadlaste poolt uuritud, mitte farmaatsia palgatud teadlaste ning farmaatsia teaduse asutuste, sest minul isiklikult on suur kahtluseuss sees kallutatuses. Ja muidugist panna rõhku ka korralikult loodusandide ja taimse ravi teadusuuringutesse 90% rohkem kui seda seni tehtud on, sest oleme loodusega lahutamatu osa ja miks mitte tasuta lasta inimestel oma ravimeid korjata otse loodusest lisaks? Veel võiks teha koostööd lääne mediitsin alternatiiv meditsiini kunstidega, mis uurivad rohkem füüsiliste ja vaimsete probleemide juurpõhjuseid ning kuidas oleks võimalik ennetada haigusi eelkõige. Ka koht, kus sünteetiline ravi võiks mõnikord vahelduda taimse raviga, sest on ju tehtud avastusi teatud farmaatsiliste ravimite puhul, et näiteks statiinid, valuvaigistid ja antidepressandid muudavad ajus olevaid piirkondi nõnda, mis häirivad teisi funktsioone, sest terve keha on üks tervik. Näiteks leiti, et need muudavad inimese apaatseks, sest samune ajupiirkond mida ravim mõjutab, omab ka funktsiooni empaatiale ja sellega lülitatakse ka viimane toime välja [13]. Taimne meditsiin leiab seda, et kui keha toita piisavalt õiges koguses vitamiinide, mineraalide jm toitainetega saavutab närvisüsteem ja terve keha ise tasakaalu, hakkab ise võimsalt taastuma, tugevnedes ka immuunsus. Kõik sõltub sellest kuidas toita ja säilitada rakkude tervis, et kehas oleks tervist. Eesti tuntud meditsiini doktor, lastearst ja toitumisespetsialist Dr. Adik Levin, keda sai blogi alguses ka mainitud, arvab, et umbes 90% eesti arstidest ei tea toitumisest kuigi palju, mida oleks hea õpetada inimestele edasi ja seda individuaalselt, sest meie kehad on erinevad [14]. Ärge saage minust valesti aru, et alternatiiv meditsiin on kõige puhtama südametunnistuse ja kõige parema tulemusega. Olen täiesti kursis näiteks hiina meditsiini puhul, kuidas taimse ravi kõrvalt loomadest loodavate ravimite jaoks peetakse illegaalseid jahte sellistele loomadele, kes on välja suremise ohus ning muidugi leidub ka mõne nurga taga soolapuhujaid, kuid selliseid hämaraid tegelasi leidub kui ma ei eksi igas valdkonnas. Näiteks kuulus filmide ja saadete portaal Netlix avaldas veebruaris ühe huvitava dokumentaali "The Pharmacy", kus üks farmatseut hakkab vastu seisma põranda alustele meditsiiniliste ravimite müügi asutustele, mis tegelikult immiteerivad ainult ehedaid meditsiini asutusi. Niisiis ei tasu seda aastaid kestvat "pott sõimab katelt, ühed mustad mõlemad" väsitavat vastandumist esile tuua ja lõpetada praegune postitus ära hoopis heade mõtetega, et arenguruumi on meil kõigil ja see pole just halb, sest siis saab ainult edasi poole liikuda. Jäägu siinsed mõtted igaühele seedimiseks ja enda tunnetada, mis on tõde. Tunnetage ära endale personaalselt sobiv meditsiini kooslus. :)
Mina näen elu alati tervikuna, kus mündi erinevad pooled ühenduvad. Seda nii vaimse keha ja füüsilise keha vahel kui ka erinevate meditsiiniliste süsteemide vallas. Kui hakata pidama oma ravi ja metoodikaid ainuõigeks, lämmatame me suure osa maailmast ning piirame massiliselt inimeste terveks saamise. Kindlasti tuleb aeg, kus meditsiin osutub indiviidi põhiseks ja vanast lääne meditsiinist saab personaalne meditsiin
- Indrek Himma (Hingetund blogi autor)
Lõpetuseks üks välismaine vahva ravimi reklaam
Farmaatsia tähendus
pharmacy (n.)late 14c., "a medicine," from Old French farmacie "a purgative" (13c.), from Medieval Latin pharmacia, from Greek pharmakeia "use of drugs, medicines, potions, or spells; poisoning, witchcraft; remedy, cure," from pharmakeus (fem. pharmakis) "preparer of drugs, poisoner, sorcerer" from pharmakon "drug, poison, philter, charm, spell, enchantment." Meaning "use or administration of drugs" is attested from c. 1400; that of "place where drugs are prepared and dispensed" is first recorded 1833. The ph- was restored 16c. in French, 17c. in English
Kui teile meeldis minu artikkel ja sooviksite kursis olla järgmiste postitustega/tegemistega/üritustega (kontserdid, heliteraapia, loengud vms), mis ma korraldan või milles võtan osa, siis võite lehe kõige all pool olevasse e-maili kasti oma e-posti kirjutada või meeldivaks panna Indrek Himma Hingetund facebooki lehe, et saada läbi selle teavitusi :)