Tervitus, hingelised lugejad!
Jätkakem hingesügavuste kompimisega ja vaadelgem, mida põnevat sealt välja koorub. Kui esimene samm terviseni on juba selgeks saanud ning kvaliteetsed vee allikad leitud, siis on aeg võtta ette järgmine väljakutse ja enda seest minema pühkida oma aja ära elanud vanad tuustunud satikad. See võib kõlada nagu õudusfilmis, kus mõni tulnukas hüppab üllatuseks inimese seest välja, aga seda võib võtta ka metafoorina seisundist, mil me ei ole piisavalt puhastanud oma organismi. Niisiis, heidame pilgu järgmisele olulisele teemale, puhastumisele, mis jõuab üha lähemale tervise valemi tuumale ühest küljest.
Parasiidid, toksiinid ja jääkained - need on ühed problemaatiliseimad tegurid meie organismis, millest on liiga vähe räägitud. Inimesed ei oska sellistele asjadele mõelda, sest me ei näe paraku, mis meie sisemuses tegelikult toimub. Rahvusvahelise Tervisekaitse Organisatsiooni (WHO) andmetel on parasitaarse infektsiooniga nakatunud peaaegu 75% Maa rahvastikust, sõltumata elatustasemest. See statistika on ühesugune nii arengumaades kui ka kõrgeltarenenud heaoluriikides. Parasitaarne infektsioon võib päris šokeerivalt kõlada, aga see on tõsine teema, millega tasub end kurssi viia, et tulevikus sääraseid ohte ennetada. Sellest saab lähemalt lugeda SIIT. WHO andmetel võib praktiliselt 80% kõikidest olemasolevatest haigustest olla esile kutsutud mitte ainult parasiitidest, vaid ka meie organismi saastavast halva kvaliteediga toidust, alkoholist, klooritud kraanivee tarbimisest, heitgaaside mürgistusest või vähesest kehalisest aktiivsusest. Kõik need raskesti organismi laastavad mõjurid võivad tekitada kuni 20 kg jääkaineid, lapsel kuni 10 kg. [1] Mõtle kui palju siis võib puhastumise järel kehast kilosid väljuda. Kui organism on ummistunud jääkainetest ning toksiinidest, on meie ainevahetusprotsessid häirunud. Sellega langeb ka meie energiatase. Häirete tagajärjel oleme palju lodevamad, väsinumad, haigustele vastuvõtlikumad, loovuselt pärsitumad ning avatud kroonilistele haigustele. Üks esimesi arste, Hippokrates (u 460-u 370 eKr), selgitas inimestele, et haigused tekivad siis, kui vedelikud, mis peavad organismis liikuma, muutuvad mingil põhjusel mürgiseks. Mürgituse tagajärjel hakatakse siis tihtipeale farmaatsiatööstuse allopaatiliste ravimitega häirivaid sümptomeid alla suruma. See on keemiline lisakoormus organismile, mis tekitab tihti veel omakorda kõrvalmõjusid. Mürgid kehas loovad soodsad tingimused bakterite kiireks kasvuks; nõrgestavad närvi-, endokriin(hormonaal)- ja immuunsüsteemi funktsioone ning vähendavad vitamiinide ja mikroelementide omastatavust. See võib käivitada kõiksugu tõsiste haiguste tekke. Inimene terveneb siis, kui vedelikud kehast saavad mürgid välja viidud. Tihti ostetakse igasuguseid pseudovahendeid, millega loodetakse vabaneda magusa-, alkoholi- või suitsusõltuvusest, aga tegelikult peitub võti selles, et puhastada oma organism erinevatest jääkainetest, mis sõltuvusi alal hoiavad kui räägime füüsilisest sõltuvusest. Organismile oleks soovituslik teha aastas 2 suuremat puhastuskuuri, millest räägin ka kohe lähemalt. Mina olen selleks valinud paastumise, mida saab täiesti teha individuaalselt ilma lisavahendeid kasutamata ja raha maksmata. Paastumist ei soovitata alla 18-aastastele, sest nende organism pole veel täielikult välja kujunenud.
Paastumine läbi ajaloo
Paastumise lähemaks mõistmiseks hüppan natukene ajas tagasi. Öeldakse, et kõik uus on hästi unustatud vana. Üha rohkem pöördutakse vanemate ravimeetodite poole, nähes, et tänapäevasest meditsiinitööstusest ei saa sellist abi nagu oodata võiks. Sellised vanad meetodid on nagu postulaadid, mis jäävad kestma hoolimata uutest teadusavastustest ja haigustest. Korrapärane ravipaastumine on paljudes kultuurides teeninud keha ja hinge puhastamise eesmärki, et vabastada inimene kõigest madalast ja haigest. Antiikajal paastusid näiteks Pythagorase koolkonna järgijad, et ammutada jõudu oma vaimse tegevuse ja tunnetuse jaoks. Paljud tänapäeva paastuvormid lähtuvad meie esivanemate ideedest, nagu nt ravipaastu arsti Dr Trofimova kuur, mida ka mina järginud olen. Iidvanad teadmised on nüüd tehtud diagnostiliselt kontrollitavaks ja sobitatud tänapäevaste elutingimustega. Paastumine usulistel põhjustel tähendab ajutist loobumist söögi-joogi nautimisest ja muudest liialdustest. Usu tugevdamisega iseendas kogeb inimene, et suudab elada isegi toiduta. Jeesus paastus kõrbes, kus ta pidi toime tulema kolme kiusatusega ja aru saama, mis on elus tähtsam kui söök-jook. Paastumisel on kaks eesmärki: kehaline tervenemine ja hingeline uuenemine. Siin on oluliseks märksõnaks just hingeline puhastumine, millele aitavad kaasa paastumine, mediteerimine, iseendasse süübimine ja enda uuendamine. Vana Testamendi järgi on paast hea hinge rahustaja. Oma olemuselt on ravipaast erituskuur, st kogu keha kudede ja mahlade puhastamine. Iga paastuja märkab oma hinges toimuvaid muutusi: fantaasia elavneb, meeled teravnevad, avastatakse seesmine rahu ja paraneb enesehinnang. See on iseloomu kasvatamise kuur, mis ravib ja distsiplineerib ning teeb inimese tugevamaks. Aga miks ikkagi on puhastumine niivõrd tähtis? Mida vanemaks saab inimene, seda rohkem hakkab instinkt haigustega võitlemiseks nõrgenema: me ei kuula enam oma keha, ei anna kehale puhkust, vaid sööme ülearu. Närvistressi tagajärjel on paljudel kalduvus süüa liiga palju. Ülesöömiste põhjuste kohta saab lugeda SIIT.
Vene füsioloogi Ivan Pavlovi (1849-1936) ja tema õpilaste uuringutega on tõestatud, et täieliku paastumise korral asendub viiendast kaheksanda päevani maomahla tavaline sektretsioon nn spontaanse sektretsiooniga ning selles sisalduv rohke valk imendub mao limaskesta kaudu uuesti verre. See tähendab, et organismis lülitub sisse kohastumismehhanism, mis aitab pidurdada paastuaegset valgukadu ning tagab aminohapete juurdevoolu, mida organism saab kasutada tähtsamate organite valkude taastamisel.
Paastumine erinevatel aastaaegadel
Varakevadel tunnevad inimesed tihti sisemist vajadust paastuda ja ka maks tahab puhkust just talve järel. Seepärast ongi kevadel õigem paastuda, mitte end vitamiinidega turgutada. Ka liigesehaigetele on parim aeg paastukuuriks kevad ja sügis, sest nii saab haiguse ägenemist ära hoida. Halvem variant on hakata paastuma alles siis, kui valud on muutunud juba nii väljakannatamatuks, et takistavad kõndimist. Seevastu astma- ja allergiahaiged, kellele on aasta kõige raskem aeg varakevad, kui taimed hakkavad õitsema, peaksid paastuma enne seda, talvel.
On teada, et suvel saab kergemini mõjutada südant ja vereringet, seepärast tuleks kuumaga paastumisel olla ettevaatlik neil, kellel on kõrge vererõhk. Neil, kes on väga vastuvõtlikud infektsioonidele ja kellel on nõrk immuunsüsteem, on parim aeg paastuda sügisel. Hilissuvel ja sügisel kogub organism, sealhulgas jämesool, kõik endasse, valmistudes sel viisil talveks. Organism varub ka vitamiine. See tähendab, et kui paastuda novembris-detsembris, on organism valmis kogutut kergesti ära andma. Kui inimene ei paastu sügisel õigel ajal, võib kogutu kivistuda, mille tõttu kuhjuvatest raskemetallidest ja jämesoolde kogunenud jääkainetest on raskem vabaneda. Kõik pööripäevad on väga aktiivsed päevad ja sel ajal on lihtne ja tõhus paastuda. Kui paastuda neil päevadel, annab see väga tugeva eluenergia. See aktiveerib hästi ka seksuaalenergiat ja mõjub tõhusalt näiteks viljastumis- ja potentsihäirete korral.
Hiina meditsiini põhimõtete ja kronobioloogia järgi on talvel kõige aktiivsemad neerud ja põis; kevadel maks ning sapipõis; suvel süda, vereringe ja peensool; varasügisel kõhunääre, magu ja põrn ning sügisel kopsud ja jämesool. Seda protsessi mõjutavad kosmilised seadused, maakera pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber päikese. Päikesesüsteem ja 24-tunnine ööpäevatsükkel mängib inimese organite füüsilises ja vaimses aktiivsuses tähtsat osa ning seepärast vahelduvad teatavasti ka aastaajad.
Mina paastun kevadeti ja sügiseti, sest see tundub minu ja mu kehatüübi jaoks kõige sobilikum aeg. Kevadel, peale rasket talvist aega, on puhastumine hea ja turgutav nii vaimselt kui füüsiliselt. Sügisel on hea end taastada peale suviseid toiduga patustamisi.
Paastumine jaotatakse kestuse järgi:
1 päev - koormusvaba päev
1-3 päeva - lühike profülaktiline paast
5-7 päeva - lühike ravipaast
10-14 päeva - keskmise pikkusega ravipaast
21-28 päeva - pikk ravipaast
40 päeva - ülipikk ravipaast
Minu kogemus
Esimest korda paastusin ma kolm päeva, sest alustades sellise distsipliini ja tahtejõudu nõudva protsessiga ei maksa naljatada. Alustada on hea tibusammudega. Puhastumissümptomid, mida ma kogesin, olid uimasus, keskendumisraskused, kerged torked kõhus ja visiooni hägunemine. Aga teaduslike uuringute järgi on see loomulik, sest keha alles kohaneb uutlaadi puhastumisega. Vahetevahel oli külm tunne, sest keha lülitus sisemistele varudele ning hakkas rasvu põletama. Hea oleks paastudes end soojade riiete sisse mässida. Läbides puhastusprotsessi toortoidu mõjul, võivad ilmneda mõningad sümptomid nagu halb hingeõhk, külmajudinad, peavalud, uimasus, keskendumise probleemid ning emotsionaalsed kõikumised, visiooni hägunemine jms, mis on kusjuures ka paastumisel täiesti loomulik nähtus, millepärast ei tasuks ära ehmuda, sest need on märgid sellest, et keha on saastunud igasugustest toksiinidest. Organism annab alati meile märku läbi kehaaistingute ning emotsioonide.
Teisel korral paastusin jälle kolm päev. Siis oli mul märksa kergem, sest tänu rakumälule oli keha juba protsessiga harjunud ja teadlik, millega tal tegemist tuleb teha. Keha on paastumise protsessist teadlik ka siis kui inimene pole isegi järgmisele puhastumisele mõelnud. Enam ei olnud selliste sümptomite kogemist nagu alustades.
Kolmas kord paastusin viis päeva ja arvan, et järgmine kord proovin seitse. Üle seitsme päeva ei ole üldiselt vaja paastuda, sest see on täiesti paras väljutamaks suurtes kogustes jääkaineid.
Koos paarilisega paastuda on kindlam ja tugevam tunne, sest siis saab üksteist toetada. Seepärast tehakse isegi eraldi paastulaagreid. Abiks on mul ka puhas ja mineraalaineterikas vesi, mida hoian klaaspudelis, sest klaasis säilib tema maitse ja kvaliteet kõige paremini. Lisaks joon veel sidruni-mee vett, millesse on tsipa juurde segatud cayenne-pipart. Vesi on kõige tähtsam vahend, sest ilma selleta me päris elada ei saa, isegi kui ilma toiduta olla on võimalik. Sidruni ja meega vesi on omamoodi toit, mis aitab nõrgematel hetkedel organismi tugevdada. Vett joon päeva jooksul nii palju kui organism vajadust tunneb ja sidruni-mee vett joon liiter päevas.
Liikumine ja värske õhk
Paastudes liikusin väga palju vabas õhus ringi, hommikuti võimlesin, käisin basseinis ujumas, nautisin erinevaid saunu (auru ja klassikaline), veetsin aega päikese käes, mediteerisin, abistasin kergelt vanaema aiatöödes ning jõudsin isegi raamatuid lugeda. Võti on tavalise koormuse asemel (sestap jõudu pole nii palju) liigutada end kergemate tegevustega ja võimalikult palju värske õhu käes olla, sest kodus passides võib paastumine muutuda talumatuks ja enesetunne loiuks. Paastu ajal on tähtis olla aktiivne, sest see stabiliseerib enesetunnet, normaliseerib vere pH-taset ning tagab suurema energia. Vähese liikumise tagajärjel muutub veri happelisemaks ja see ei aita väga paastumisele kaasa. Üritan võimalikult looduse lähedases keskkonnas olla paastumise ajal, kus ei ole linna heitegaase jm õhus leiduvaid mürke, siis saab keha maksimaalselt mürke väljutada. Lisaks ka ei ole müra, mis väsitaks ekstra, kui käimas on intensiivne puhastumine.
Kehakaal
Paastumisel kasutab organism energiaallikana sisemisi jõuvarusid. Esimesena põletab keha oma varudest ära süsivesikud, pärast sealt energia ammutamist lülitab organism sisse lüpolüütilise ensüümi, mis hakkab rasva põletama. Kehakaalu vähenemine on paastu lisaboonus, mis annab tõuke edaspidiseks kehakaalu normis hoidmiseks. Valke kasutatakse energiaallikana väga väikesel määral ning valgusüntees ja valkude lõhustamine püsivad tasakaalus. Saksa arst ja paastuasjatundja Otto Buchinger (1878-1966) on selgitanud, et paastumise ajal tegutseb organism iseenda sisemise arstina: kui on vaja säilitada normaalne ainevahetus ja kasutada ära oma valgudepood, põletab ta eelkõige patoloogilisi moodustusi. Paastumine kui organismi kõigi kudede ja mahlade tervistav puhastumine stimuleerib valguainevahetuse produktidega ka vegetatiivset närvisüsteemi. Seepärast on paastumine Buchingeri hinnangul parim bioloogiline ravimeetod, mida tihtipeale tehakse range sisemise järelvalve all. Arsti järelvalve all soovitaksin paastuda juhul kui arvad, et ei saa üksi sellega hakkama või kui oled raskete sõltuvuste küüsis.
Soovitan soojalt paastuda neil, kel esineb tervisehäireid või probleeme ülekaalulisusega. Kui tekib küsimus, kas paastumine võib tekitada toitainete puudust, siis pideva täisväärtusliku toitumise tulemusel on organismis piisavalt varusid, et puhastuskuur läbida. Toitainete puudujääk võib tekkida ainult vale toitumise tagajärjel, keha liighappelisuse korral või vett väljaviivate ainete/mürgiste vedelike tarvitamisel.
Kuufaasid paastumisel
Puhastuskuuri tehes jälgin ma ka kuufaase, soodne on kahanev kuu. Vanarahva teadmiste kohaselt puhastab organism ennast rohkem kahaneva kuufaasi ajal, mil keha, hing ja vaim tahavad vabaneda üleliigsest. Kasvav kuufaas soodustab pigem vitamiinide omastamist ja süsivesikute ning rasvade varumist. Kuu I ja III faas on eelkõige organite taastumise aeg ning II ja IV faas on aeg, kui organismil on kergem liigseid rakke põletada. Samas toetab kuu paastu igal ajal - igal juhul ollakse kuu faasidega kooskõlas.
Üleminekupäevad
Paastumisele järgneb sama palju üleminekupäevi, sest alustada tuleb lihtsamatest toitudest ja väikestest kogustest. Seedimine on sel ajal äärmiselt õrn, sest ta pole harjunud veel toitu täiskoormusel omastama. Üleminekupäevi on sama tähtis järgida nagu paastupäevigi, sest varajasel rammusa toidu söömisega alustamisel võib kogu puhastuskuuri kasuliku mõju ära nullida ning seedimise ja kogu organismi korrast ära viia, siis on kogu vaev tühja läinud. Umbes nädal aega peale paastu ei sobi menüüsse rasvane ja vürtsikas toit ning liha, soovitatav on hoiduda loomsest toidust täielikult. Toitu tuleb keeta või hautada. Kohe ei alustata ka leiva-saia söömisega, alles neljandast päevast on lubatud natukene kuivikuid. Sool, suhkur ja teravad maitseained tuleb esialgu kõrvale jätta. Kõige kindlam viis on valmistada söök algusest lõpuni ise, ainult siis saate kindel olla, et pole lisatud soola. Sool hoiab kehas vedelikku kinni ja seega ka kehakaalu. Paastujärgsel üleminekuajal soola tarbides võib kaal jälle liigselt kuhjuma hakata. Taimsed teed aitavad hõlpsasti magu tugevdada. Neile võib ka natuke mett lisada. Kui esimeste taastumispäevade ajal jääb kõht kinni, aitavad probiootikumid ja tee. Soolestiku töölehakkamine esimese kolme päeva jooksul on väga tähtis. Need tähelepanekud on üliolulised, sest paastumise jõustumiseks ei tohi ühtegi printsiipi rikkuda ning tuleb täielikult kava järgida. See on nagu omaette teadus. Lisan ka toidutabeli, kus on näha soovitused üleminekupäevade menüüks.
Pärast seda kui taastumisperiood on kestnud sama kaua kui toiduta periood, on õhtusöögiks hautatud köögiviljale lubatud lisada 100-150 g kala, mis on keedetud, hautatud või omas mahlas (küpsetuskotis) ahjus küpsetatud. Järgmisel päeval süüakse õhtul kala asemel 100-150 g kana- või kalkuniliha hautatult või keedetult.
Paastumise kasulikkus
teravam, loovam ja keskendumisvõimelisem mõtlemine
kergem enesetunne
kõrgem meeleolu ja rohkem energiat
potentsuse suurenemine, viljatuse ravimine
nooruslikum nahk
vananemishormoonide tegevuse aeglustumine
sõltuvustest vabanemine
teravnenud nägemine, maitsmine ja haistmine
tugevam immuunsus
toidu väärtustamine uue pilguga
tugevam tahtejõud, motivatsioon ning vaimne vastupidavus
alanenud kehakaal
allergiate taandumine
Alternatiiv paastumisele
Rääkisin paastumisest väga pikalt ja spetsiifiliselt, aga lühemalt peatun nüüd ka lihtsama vastupanu võimalusel. Kui tõesti tundub, et paastumine hakkab nõnda vastu, et kohe kuidagi ei saa sellega hakkama, siis on alternatiivina võimalik tarbida ka organismi puhastavaid vahendeid. Teha kas hommikusi smuutisid, olles eelnevalt seedimine äratatud umbes 2 klaasi vee joomisega üles. Näiteks kasutatakse savikotikesi, mis 12 g kohta imavad endasse 500 g mürke. Biomarketis (Kaubamajas, Solarises, Baltijaamas jm) ma tean müüakse savi, mida puistata vee sisse. Poest saab osta sääraseid puhastajaid nagu nt FANDETOX(toksiinide puhastamiseks), Sipelgapuu koor (parasiitide puhastus), Programm Colovada varustus(täielik puhastamise komplekt), Assimilaator(seedeensüümide soodustamiseks, mis aitavad toitu kehas seedida ja lagundada ning organismi puhastamiseks), Digestable(taimetoidu variant assimilaatorist). Need on tooted, mida ma oskan tänu oma teadmistele ja sidemetele kõige paremini soovitada. Kui on huvi nende kohta rohkem teada saada, võib minuga facebookis lähemalt arutada :).
Paastumine vallandab meis peidus oleva varjatud hingelise potentsiaali ning äratab kõikvõimsa loomisväe, viies meid tagasi algallikani, milleks on jumalik kõrgeim ühendus - armastus.
Soovin teile head tervenemist ja puhastumist. :)
Kasutatud allikad
[1] Koralliklubi, "4 sammu tervise juurde"
Dr Natalia Trofimova "Paastuga Terveks", 2012