I always wonder why birds stay in the same place when they can fly anywhere on earth. Then I ask myself the same question - Harun Yahya. See nukravõitu mõtisklus tekitab minus küsimusi: "miks ma teen alati samu asju, mis mind kaugemale edasi ei vii? Mis mind kinni hoiab?". See tuletas mulle meelde üht vana filosoofiat, mille järgi elus tehtud otsused jagunevad kaheks. Ühelt poolt tehtud otsused lähtuvad armastusest, teised on aga ajendatud hirmust. Võib arvata, et vastus minu eelnevatele küsimustele lähtub just hirmust. Täpsemalt hirmust tulla välja oma mugavustsoonist või harjunud mugavusest. See on üks kurikuulsamaid nähtusi, mis inimesi oma turvalisuse mulli sees kinni hoiab. Lugesin kunagi uuringut (vajuta SIIA), mis rääkis mugavustsooni tasemetest. Selle järgi areneb hing siis, kui ollakse võimelised oma alateadlikke automaatseid tegevusmustreid muutma, tehes midagi senitundmatut ning võib-olla ka miskit, mis meile ebamugavust valmistab. Alateadvusse talletunud automatiseeritud tegevused on juba omandatud oskused, mida kasutades on meil hea ja mugav olla. Õppimise kohaks aga on tegevused, mis tekitavad ebameeldivat ärevust ja kus meil jääb oskustest puudu. Samas näitas uuring, et liiga kaua mugavustsoonist väljas viibimine on tohutuks stressiallikaks, mis kurnab keha. Siinkohal võin rõõmsalt hõisata oma lemmikmõtet: "Kõike mõõdukalt!". Automatiseerituse tegelik bioloogiline tagamaa seisneb selles, et aju otsustab seada tuttavad tegevused autopiloodi peale üksnes selleks, et säästa energiat. Siis pole vaja keskenduda üleliigsele ja eks sellel ole ka oma häid külgi. Tunnen, et eneseteadlikkus on võti teadvustamaks oma automatiseeritud tegevusi ja jälgimaks tasakaalu mugavus- ning hirmutsooni vahel, millest räägin pikemalt postituse lõpuosas.
Alateadvus on nagu käsn, mis imab endasse kogu informatsiooni, mida elu jooksul kohtame. Selle info moodustavad läbi kogemuste kõik mõtted, ideed, tõekspidamised, uskumused, emotsioonid ja tunded. Alateadvus ei küsi, mis on hea või halb, vaid võtab omaks ning salvestab kõik neutraalsel tasandil. Teadvuse teadlik pool ehk teadlik mina võtab vastu infot alateadvuselt läbi unenägude, keha aistingute, mõtete, ideede, uskumuste, kujutluste, sümbolite ja emotsioonide ning paneb meid tegema teadlikke otsuseid. Muidugi pean tähtsaks ka esile tuua Havai saare huna kultuuri uskumuse, et lisaks neile kahele teadvusele eksisteerib veel üliteadvus ehk meie kõrgem kosmiline mina, mis ka vahetevahel meie ellu sekkub. Meie kõrgem mina vahendab läbi alateadvuse meile inspireerivaid mõtteid, olles ühenduses universumi lõputu infoväljaga (seda nimetatakse ka nullväljaks, inglise keeles zero point field). Need on sellised mõtted, mis tekitavad meil ahhaa-momendi ja panevad imestama, kuidas need justkui ei kusagilt järsku välja kargasid. Kõrgem mina on meie vaimne juhendaja, edastades lahendusi keerulistele olukordadele. Selle teooria võimalikkust toestab kvantfüüsika maailmapilt. Et mitte segadust külvata, tuleb mainida, et otsuseid teevad mõlemad teadvuse osad - nii teadlik kui ka alateadlik pool. Kahjuks aga on alateadvuse jõud tunduvalt ülekaalus. Viimane kannab informatsiooni meile ette ning ootab käsklusi. Paraku on nii, et kui käske ei anta teadlikult, hakkab alateadvus ise olukorda juhtima ning inimese tegevusi kontrollima ja seda tihtipeale ei märgata. Seepärast saadakse sageli oma käitumistest teadlikuks alles siis, kui juba teod tehtud on. Teadlik mina peaks olema alateadliku mina isand, aga tegelikult on ta seda väga harva. Enesearengu oluline osa on selle loomuliku suhte taastamine. Olen küll ja küll kogenud olukordi, kus lasen end juhtida mõnel alateadlikul korduval mustril, mida pärast kahetsen. Siis tunnen end abitult ja võtan seda kui paratamatust. Sellised olukorrad on hingele õppimiskohaks ja seepärast ka vajalikud.
Maailma juhivad märgid ja sümbolid - Confucius. Ühiskond on täis erinevaid märgilisi tähendusi, mida kõike teadlikult tähele ei pandagi, ent alateadvus on võtnud need omaks ning jätnud kusagile sügavasse ajusoppi meelde. Mida alateadvus siis meiega edasi teeb? Ta kodeerib infot piltide ja sümbolite kujul ning need edastavad meile vastava tähenduse. See on omistatud loomulikul teel läbi visuaalse mõju või ühiskonna poolt kujutisele antud tähenduse läbi. Näide visuaalse mõju kohta on see, kuidas peale sündi pidavat beebi nägema esimesena oma ema ovaalset näolappi, mis sarnaneb ringi kujundile ja on lapsele rahustav. Ebasümmeetrilised kujutised ja sümbolid mõjuvad vastupidiselt. Ka teatud grimassid inimeste nägudel tekitavad meis negatiivseid tundeid, sest näolihased on ebasümmeetrilistes ja loomuvastastes asendites. Veel antakse kujutistele tähendusi läbi kultuuriliste uskumuste, näiteks religiooni kaudu (kristluse rist, moslemite fatima käsi). Siinkohal tasub ettevaatlik olla teatud poliitiliste rühmituste ees (huvi korral soovitan lugeda minu vanemat postitust "Illusioonide vastandid" - vajuta, seal räägin sel teemal pikemalt), kes on ajaloos pragmaatilisel teel muutnud sümbolite mõisteid. Näiteks svastika sümbolit ehk haakristi tunti varem õnnemärgina, enne kui Hitler selle tähendust muutis. Hea abinõu oleks uurida kujutiste algseid tähendusi sümbolite entsüklopeediast.
LAHENDUS
Alateadlike mõjutuste suhtes saab paljugi praktiliselt ära teha. Rääkides eneseteadlikkusest kui võtmest olen aru saanud, et teadvus on hämmastavalt kompleksne. Sealhulgas ka tema käsitlemine, mis nõuab meisterlikku järjepidevust. Eneseteadlikkuse tõstmine läbi oma alateadlikest mustritest teadlikuks saamise nõuab suurt tähelepanu pööramist ja näiteks sihikindlaid enesesisendusi (afirmatsioonid* - vajuta siia). Mida rohkem sellega tegeleda, seda tugevamini eneseteadlikkus kinnistub. See sarnaneb luuletuse päheõppimisele, milleks on vaja keskendunud tööd ja korduvaid läbilugemisi. See on korralik ajutreening! Elagu! Nii uskumatu kui see ka poleks, suudab alateadvus võtta tõe pähe kõike, mida talle sisendatakse. Nõnda, et hakkad ise ka uskuma. Öeldakse, et "valetasin endale nii palju, et lõpuks jäin ise ka uskuma". See on paras papagoid meenutav mehhanism, mis söödab kõike alateadvusele sisse, peegeldades informatsiooni mõistuses tagasi kordustena. Hiljem on seda juba raskem ümber muuta ja programmeerida. Sinu mõistusel on "kustutamise nupp" ja siin on kuidas seda kasutada (Vajuta SIIA)!
Uskumused vormivad meie alateadvust ning läbi nende kujunevad alateadlikud uskumusmustrid. Need jagunevad kahte leeri:
deduktsioon - üldiselt üksikule. Alateadvus võtab mingi üldise uskumuse või põhimõtte ja rakendab seda üksikjuhule. Näiteks lapsepõlves kuulis tüdruk oma emalt, et seks on halb ja sellest tuleb eemale hoida niipalju kui võimalik. Kuni seda uskumust ei muudeta, käitub naise alateadvus sellele uskumusele vastavalt igas üksikus eluolukorras.
induktsioon - üksikult üldisele. Alateadvus võib üksiku kogemuse alusel teha üldistusi, tuletada järeldusi ja luua nii uskumusi ning üldisi põhimõtteid. Näiteks naine, kes pettus sügavalt oma elu esimeses armastuses. Tema alateadvus teeb järelduse, et kõik mehed on sead ja käitub vastavalt sellele nii kaua kuni naine uut otsustust ei tee.
Kuigi alateadvuse roll info mällusalvestamisel ja meile korralduste andmisel on väga oluline, saab seda muuta ning mõjutada. Keha küll annab läbi alateadlike tundmuste ja aistingute märku meie heaolu kohta, aga mõtted võivad vahetevahel olla ebaadekvaatsed ja ängistavad ning nende kallal oleks kasulik tööd teha. Erinevad kultuurid on pakkunud selleks mitmeid erinevaid praktikaid. Näiteks meditatsioon, teadlik hingamine, afirmeerimine, jooga, EFT koputustehnika (emotional freedom technique), heliteraapia ning väelaulud ehk mantrate laulmised, vabastav laulmine ja palju muud on ühed levinumad meetodid.
EFT ehk valu leevendav koputustehnika:
Alateadvus on võimas vahend kui me vaid suudame hoomata tema salapäraseid teid. Lapsed on enim mõjutatavad ning nad on väga altid vastu võtma alateadlikkuse suurt kontrolli. Korrutavad ju nemadki nagu papagoid kõike järele, mida kuulevad või näevad. Samamoodi on kombeks ka alateadvusel. See, millises keskkonnas me kõige rohkem viibime, hakkab ka enim mõju avaldama meie edasisele elule. Seepärast soovitan soojalt kontrollida, millist informatsiooni me tänapäevases infost üleküllastunud ühiskonnas tarbime ja kuidas see meie olemist mõjutab. Rääkimata siis kõikidest telesaadetest ja filmidest, mida sageli vaadatakse. Meie alateadvus on püha. See kujundab meie elu ja tegemisi väga palju ning seepärast võiksime õppida teda juhtima ja hästi hoidma nii palju kui suudame. Kui kontrollid mõtteid ja emotsioone, siis kontrollid maailma! Ahou !
*Affirm tähendab inglise keeles jaatamist, kinnitamist. Afirmatsioone kasutatakse mõttes kujutletava tugevdamiseks ja kinnitamiseks.
Lisalugemist: http://alkeemia.delfi.ee/mystika/esoteerika/inimese-elu-kujundavad-tema-uskumused?id=69702447
KASUTATUD KIRJANDUS
Deduktsioon, induktsioon - Holistika Instituudi konspekti õppematerjal.