Kallid lugejad,
Räägin Teile oma üleeilsest kontserdist, mis oli väga vabastav ja
meeliülendav. Jagaksin ka seda, kuidas olen oma musikaalsel teekonnal jõudnud parema
eneseväljendusoskuseni, et laval esinedes pole loomingulisusel enam mingisuguseid piire. Mulle on kontsertite andmised õpetanud kõige rohkem kontrolli vabaks laskmist. Seda, kuidas mitte üritada kogu loomise protsessi ärevalt kontrollida ja mõelda, kuidas kõik peaks olema ning välja
kujunema. Sama paralleeli võiks tuua ka üldiselt elu usaldamise kohta.
Piiritu loovus ja kanalite avamine
Kirjutasin "Helidega tervendamise müstika" postituses kuidas muusika on lisaks hea meeleolu loomisele ka väga võimas tervendamise ja teadvusseisundi muutmise vahend. Ürgsete pillide puhul, nagu gong, didgeridoo ja kristallhelikausid on teadvuse muutumist väga teravalt tunda, kuna nende helide voolavus on hästi dünaamiline. Avastasin, et nende pillidega musitseerides või lihtsalt nende mõjusfääris olles suudan vabalt jõuda kõrgemasse seisundisse, mil loomingulisus hakkab voolama nagu ujuks lõppematu jõena. Siis on tunda, kuidas kanalid on väga avatud ja nii muusika kui ka verbaalne eneseväljendus on väga rikkalik. Tundub nagu keegi teine sisestaks loomingulisi mõtteid minu pähe ja juhendaks loomise protsessi. Nõnda tunnen iga kord kui mingisugused helid kõlavad mu mõistuses ja tekib suur tung neid füüsiliselt väljendada. Meditatsiooni abil saaks end ka enne loomise alustamist samasugusesse kõrgemasse olekusse viia. Küllalt palju räägitakse, kuidas paljud artistid ja kunstnikud tarbivad igasuguseid virgatsaineid, et sellist seisundit ja kõrgtasemel loomingut saavutada, aga tuleb välja, et see pole sugugi ainuke võimalus. Sellises kõrgemas meeleseisundis olles aeg justkui seisaks, sinust lainetab läbi meeletu õnnis tunne ja inspireerivaid mõtteid tuleb laviinina. See on miski, mida budistid kirjeldaksid nirvaana seisundina. Nõnda sünnib minu muusika väga maagilisel viisil, kus piirid ja sundmõtted kaovad ära ning kontakt südamega on meeletult hea, sest kogu looming paiskub välja sügavatest hingesoppidest. Mõned kirjeldavad seda tunnet nii, et see on hetk, kus ollakse kontaktis oma tõelise olemuse või isegi jumalusega. Tundub, et selline see tõeline loomine ongi. Tihtipeale üritavad inimesed loomeprotsessi tagant sundida ja survestada, arvates, et nüüd peab ta tulema nii nagu planeeritud. Kuid sarnaselt armastuse energiale on loomine isetu, sundimatu ja vabatahtlik. See ei hüüa tulles ja ei küsi aega ega kohta. Nii oli ka üleeilse kontserdiga, kus improviseerisime vabas vormis. Võtsime kätte selle pilli, mille järgi parasjagu tuju oli. Üks meist mängis saadet harmoonilise pilliga ja samal ajal võis teine võtta ujuvat heli tekitava udu rütmipilli (seda on mänginud Nigeeria Igbo naised tseremooniatel), kõlistada tuulekellasid või sootuks põristada jämeda heliga didgeridooga.
Üks asi, mida olen heliteraapia eri vormidest õppinud on kontrolli vabaks laskmine ja keskendumine helide voolamisele ning tunnetele. Tunnetamine näitab, millal oleks sobiv aeg mingisuguse pilliga soovitud helisid teha või millal hoopis erinevaid pille vaheldada ja kombineerida. See ongi seisund, kus looming saab tulla puhtalt ja südamest! Kuigi süstematiseerimine ja kindla vormi planeerimine on muusikas kindlasti ka olulised, eelistan mina tasakaalu hoidmist spontaanse ja ettekorraldatu vahel. Nii, et helirännak oma sügavasse sisemaailma on lausa topelt garanteeritud!
Udu
Udu jämm
Loomingu sõnum
Koos sõbra Simoga mängides on meie muusika sõnum väga teraapiline. Laulame, räägime ja viime end helide abil kõrgematele teadvustasanditele, maailmadesse, kuhu ratsionaalne mõistus ei küündi ja kus tekib kontakt tunnete ning parema ajupoolkera müstilise maailma vahel (kuigi vasak ja parem ajupoolkera on sel ajal paremini omavahel sünkroniseeritud ehk tasakaalus). See on loogiliselt seletades tihtipeale hoomamatu. Palun lugege läbi üks väga huvitav artikkel, et täpsemalt mõista, millest ma räägin (Muutunud teadvuseseisund).
Lisaks mängime muusikat sellisel sagedusel (432 hz), mis aitab teadvuse kõrgenemisele kaasa. See erineb standardsest muusikasagedusest (440hz), millele enamus maailma muusikast on häälestatud. 432hz viib aju alfa-tasandile, mida iseloomustab loomingulisus, inspiratsioon ja rahulik olemine. Kirjutan heliteaduse tagamaadest oma järgmises postituses - "Tervendavate helide müstika" II osas.
Meie lood kajastavad meie tõelist olemust ilma maskideta ja lugude sõnumiks on kogu sisemaailma tarkuste allikas, millega igaüks meist võib ühenduse luua. Simo üks laul räägib näiteks lumememmest, kes sümboliseerib ühendust sisemise lapsega ja igatsust tema järele ning sellest, kuidas inimesed tihtipeale unustavad mängulised olla ja muutuvad liiga tõsisteks töölisteks. Minu kirjutatud lugu “Ingli sõnum” räägib näiteks metafüüsilisest fenomenist, kus kõrgema dimensiooni teadvus ehk ingliteadvus soovib meiega, kolmanda dimensiooni inimestega, kontakti luua ja pakkuda elu loomisel oma abistavat kätt. Simoga koos on meil nii musikaalselt kui ka verbaalselt palju jagada sellist, millest suur osa tundub läänestunud mõtlemisega inimesele väga võõras. Aga tunnen, et avatud meel on see, mis aitab meil väga palju elu sügavusi avastada ja mõista, seepärast ei tohiks hoida kramplikult kinni ainult iseenda uskumustest. Ma tean, et ma midagi ei tea - Sokrates.
Minu helirännakute ja kontsertretkedega saab kursis olla minu Hingetunni facebooki lehel või heliteraapia facebooki lehel nimega Himma Heliteraapia.
Põnevate elusügavusteni!
Maharaiutud Haabersti pajupuu pühenduseks Hingefestivali kontserdil 2017