Tervitused hingerännaku teekonnalt,
Tahan teile rääkida natukene toortoidu tagamaadest, millest ma polnud seni kuulnud. Pahviks lööduna sooviksin oma lummust jagada, mida kogesin enda jaoks uuemat liiki toitumise proovimisest. Nimelt sattusin ma 2016. aasta suvel spontaanselt Rawkstaaride toortoidu festivalile, Oela kandis, Raplamaal. Ilmselgelt polnud mul aimugi, mida konkreetsemalt nad söövad ja, millised on nüansid toiduainete suhtes. Olin korralikult kaasa varunud hapukoort, leiba(ei ole sobiv toortoitlastele, kuna on küpsetatud) ja muid naljakaid asju, mida ilmas sellised olevused ei tarbi, naljatledes. Mõtlesin üldse, mis seesugune toitumine on kui põhiliselt räägitakse taimsest toidust. Lisaks on veel ka eraldi puuvilja toitlased, mis on veel omakorda vahva. Toortoidu põnevad spirituaalsed olendid korjavad oma kodu ümbrusest igasuguseid aiasaadusi ning teevad igasuguseid pähklikreeme, toorelt pressitud jooke/smuutisid ja salateid, mille ära maitsestavad. Salatitesse pannakse erinevaid ürte, lisades oliiviõli või õunaäädikat või hoopistükis pressivad apelsiini sisse. Täielik haldjatoit! Hommikul alustavad muidugi söömist marjade ning puuviljadega. Süsivesikud enne kõike.
Kõht oli muidugi toortoitu süües osaliselt tühi, sest keha polnud harjunud nii kergete toitudega ja arvas, et tal on midagi rammusamat vaja nagu harjunud kord on. Seega sõin ikka päris kogukaid koguseid, et saavutada rahulolu, kuigi mõne aja pärast oli ikkagi vajadus näksida mingisuguseid pähkleid või seemneid. Miks see nii on, sellele on lihtne vastus. Raskema toidu sagedasel söömisel on magu rohkem välja veninud ja vajab väga palju taimset toitu kõhu täis saamiseks. Teiseks on see kiiremini seeditavam. Üks asjaolu, mida märkasin on see, et me oleme enamasti suured harjumuste orjad, siis rakutasandil kehalise mälu järgi oleme harjunud igasugust rämpsu ning toidus leiduvaid mürkaineid tihtipeale sööma, mis hakkavad protesteerima organismis nii puhta ja eheda toidu puhul kui süüa. Need oleksid nagu jonnakad parasiidid, kellele ei sobi selline toidukeskkond (värskemast toidust) ja siis muudkui trambivad jalgu, kehitavad õlgu ning nõuavad oma õigusi, mis me oleme varasemalt neile lubanud. Nii, et toortoidu elustiili vastuvõtmine oma ellu nõuab tohutut harjumuste muutmist nii vaimsel kui ka füüsilisel tasandil. Ajapikku hakkavad kehas olevad bakterid muutuma, kes kohanevad uut liiki toitumisega. Soovitatav oleks vaikselt minna selle peale, sest drastiline muutmine nõuaks suuremat tahtejõudu kohanemiseks. Kuna mina olen veel segatoiduline, siis kavatsen vaheldada toortoitumise, taimetoitumise ning lihatoitumise(isa on harrastuskalapüüdja, mis on esiteks paratamatu kodu toidumenüü suhtes kui kodus leidub rohkelt kala süüa) vahel. Rõhutan endiselt kui tähtis on oma keha kuulata, sest paljudele ei pruugi sugugi toortoitumine sobida. Elu ongi üks katsetamine ja justkui erinevate värvidega eksperimenteerimine. Tundsin nelja päeva järel, olles puhta toortoidu peal, kuidas meeleaistingud muutusid palju teravamaks, mille tõttu tundsin erinevaid lõhnu palju intensiivsemalt ja samuti ka kaugemas distantsis. Rääkimata toidu maitsetest siis. Suudan juba üksnes puhtast juurviljast, riisist või leiba närides tunda naudingut. Erinevate maitselisandite (nagu ketšup, erinevad suhkruga kastmed jms) sõltuvus kaob ära. Vett ei pidanud nii palju jooma, sest tänu toortoidu vedelikele tundsin end stabiilselt hüdreerituna. Sellega ei välista vee joomist sugugi kõrvalt. Ehk siis keha meeletult puhastab ennast, mis on üsna sarnase efektiga paastumisele, mille võludest räägin ka oma blogis. Võin saladuse katte all öelda, et üks nooruslikkuse saladusi on just rohkema toortoidu söömine, sest siis ka nahk puhastub vanadest jääkainetest ning vananemishormoonid aeglustuvad.
Kaalu kadu hakkab sellise toitumise puhul väga loomulik nähtus olema. Toortoiduga on vähenenud osa keha massist, milleks on üleliigne rasv, sest see on müüt, et ilma lihata lihased ei kasva. Selle tunnistajaks olgu minule üheks suureks inspiratsiooniks inimene, kes viis mind kurssi kogu selle toitumise maailmaga. Lisaks on nimelt meil kõigest vaja aminohappeid lihaste ehitamiseks ning nende taastamiseks, mida saab peamiselt valkudest. Need aga on taimsetes saadustes täiesti olemas. Lisaks kõrgema vibratsioonilise toiduga nagu kord on juba toortoit, me kooskõlastuna puhastumisega, saame kõrgema ühenduse iseendaga ja kõrgema vaime potentsiaaliga, mis paneb suurema loova energia meie sees vohama. Lisaks hakkame paremini tajuma intuitiivseid sõnumeid, signaale ja märguandeid oma kehas, läbi mõistuse, mis on suurema infovälja ulatuses, võimaldades meil kergemini suubuda palju kõrgematesse teadvuseseisunditesse, mis on suureks eeliseks, kui olla suur meditatsiooni, aastraalrännakute, esoteerika huviline.
Läbides puhastusprotsessi toortoidu abil, võivad ilmneda mõningad sümptomid nagu halb hingeõhk, külmajudinad, peavalud, uimasus, keskendumise probleemid ning emotsionaalsed kõikumised, visiooni hägunemine jms, mis on kusjuures ka paastumisel täiesti loomulik nähtus. Sellepärast ei tasuks ära ehmuda, sest need on märgid sellest, et keha on saastunud igasugustest toksiinidest. Organism annab alati meile märku läbi kehaaistingute ning emotsioonide, kui meelelised tajud pole just allasurutud keha toksilisuse tõttu. Lisan siia ühe alternatiivsete liikumiste aktivisti, Peeter Liivi postituse, mis räägib täpsemalt keha puhastumise ja sellega ilmnevate sümptomite tagamaadest, et arusaam saaks selgemaks selle osas.
Vajuta peale mobiili versioonis
Kõigi sümptomite ilmnemine ja nende intensiivsus sõltub organismi toksilisuse tasemest. Distsipliin on see, millele võiks pühenduda sellise toortoidu elustiili ülevõtmisel, sest see nõuab tohutut vaimset harjumist, kuna toidukorrad saavad olema tihedad ning paljud ei suuda kiire elutempo tõttu sellega tegeledagi. Kuigi alati on lahendusi. Saab toidu vahekordadele näksida erinevaid pähkleid, marju, puuvilju, mille jaoks ei kulu mingit aega, sest neid ei pea ise valmistama. Planeerimise küsimus. Kui minna kuhugi pikaks päevaks ära, oleks lihtne teha eelneval päeval kõik valmis ja võtta lihtsalt kaasa. Kindlasti tuleks looduslikke suhkruid sisaldavaid puuvilju ning toortoidu salateid ja pähkleid eraldi süüa, sest neid kombineerides võib tekkida kõhu puhitusi ning see segab toiduainete imendumise ning seedimise protsessi. Lisaks stressab seedimist. Võiks vaadelda säärast fenomeni kui eraldades soolast toitu magusast ja süües neid erinevatel toidukordadel.
Lõpetuseks soovin öelda kui tänulik ma olen, et mind juhatati sellisele valgustavale üritusele, sest sellised kogemused panevad tihtipeale vaimselt/füüsiliselt transformeeruma. Suurtelt festivalidelt saab sellist energeetilist mõjutamist ikka väga võimsal kujul tunda, mõtestades missugune ühine kollektiivne energia ühiselt ringleb. Minu tänu läheb ka endise Hellase kammerkoori laulukolleegile Madis Markile, sest tema andis oma panuse Rawkstaaride toidufestivali korraldamisele ning tema jagas minuga oma toortoitumise ülemineku kogemust, millest saab lugeda siit. Ta toob välja nimekirja ka seal imelistest muutustest, mida ta kehaliselt ja vaimselt koges. Ehk annab tema muljetused veel suurema ülevaate ning inspiratsiooni torke kui justkui äkilise piksenoole kujul. :) Lisan aadressi hulga retseptidele kui vajutate siia.
Sellega ma lõpetan ja soovin teile avatud meelt ja avanemist kõige suhtes, mida elul pakkuda on. :)
Kui teile meeldis minu artikkel ja sooviksite kursis olla järgmiste postitustega/tegemistega/üritustega (kontserdid, heliteraapia, loengud), mis ma korraldan, siis võite lehe kõige all pool olevasse e-maili kasti oma e-posti kirjutada, et saada läbi selle teavitusi :)