August 14, 2016 kirjutis
Tervitused Lõuna-Eesti ürgsest loodusest,
kus metsik mets kõneleb valjult erinevates helitoonides, vahest ka pahurdab ragistaval häälel. Konnad hüppavad sünkroonis ning vihuvad tantsu. Meeletu hulk taimi ja seeni ootab oma kõrge energia jagamist inimestega samal ajal kui metsavaimud annavad aurude kujul signaali inimkontakti loomiseks.
Täna käsitlen looduse teadvuse teemat sellisest valgusest, mis võib tunduda ühele linnastunud inimesele vägagi võõras ning võimalik, et ka vastuvõetamatu, vastupidiselt looduskesksele inimesele, kes hoomab mõtet, et terve loodus on omavahel ühenduses kõikide eluvormidega. Asi on ka selles, et need teadmised olid kunagi inimkonnale väga hästi teada, aga tänu läänestunud haridussüsteemile on kiputud säärastest tarkustest mööda vaatama ning proovitud vormida meist vaid loogiliselt mõtlevaid süsteemi teenivad inimesi, teenimaks kellegi kõrgema huve. On jäetud mulje, et terve maailm baseerub justkui ellujäämisel, konkurentsil ja vastandumisel, mis ei ole täiesti tõsi. Sestap on traditsioonilise riikliku kooliprogrammi sihiks praegu olnud umbes 16 aastaks tuupima minna, valides tihtipeale eriala, mis ei pruugi meeldida, sest küllap pole seda meeldivat veel enda jaoks avastatud õppeprogrammi puuduste tõttu. Teema pealkiri jõuab ikkagi meie algallikani, millest saame energiat ja väge. Selleks on meie kogemise kõrgeim vorm, kõige ja kõigi vahel olev armastus ja headus. See on kõige puhtaim energia, mis on alati olnud meie olemuse ja olemise algvormiks.
Koolides on eesti keele tundides kordvalt arutletud teema üle, kas looduses eksisteerivaid vorme nimetada elutuks või elavaks. Näiteks kas öelda mõne puu või taime kohta mis või kes. Vanasti kui kujutasin kirjandis puud elusolendina, tõmbas õpetaja selle punasega maha ja määras grammatiliselt ebakorrektseks. Õnneks on tänapäeval hakatud vaikselt selles suunas liikuma, et tunnistada kõik looduses elavaks. Kõik puud, kivid, taimed ja ojad omavad teadvust ning informatsiooni nagu meiegi. Isegi meie planeet Maa, kes end ise majandab ja haldab kõiki ökosüsteeme, et need saaks säilida. Maad nimetatakse isemajandavaks elusorganismiks. Meie kehad pole sugugi erinevad, olles lahutamatu osa emakesest loodusest. Oleme siin inimestena üheskoos ühise eesmärgiga aidata ning toetada üksteist, jõudes religiooses mõistes valgustumiseni. Me teame, mis on taimede ja puude eesmärk siin maailmas. Lisaks keskkonna hooldamisele, annavad nad väga palju inimestele nii toitu, värsket õhku kui ka oma tervendavat väge. Kui taas rääkida nn valgustumisest, siis täidame me oma dharmat (hinduismis kasutatud spirituaalne mõiste), mis tähendab oma hinge eesmärgi teostamist läbi elatud kogemuste, mis on siin maa peal meile õpptetükkideks. Võib mõelda, et kuidas või mille alusel suudavad puud inimesi tervendada ning taimed ammutada vett oma juurte kaudu ning fotosünteesi läbi viia. Ilma teadvuseta poleks see võimalik ning kõik ongi üks energia kandmise ja info vahetuse protsess. Me kõik oleme üks. Samamoodi on teadvus ka kosmosel, tähtedel jm kosmilistel kehadel. Kõik elab ja vahendab informatsiooni.
Kuidagi moodi teavad ökosüsteemid kogu aeg üksteise olemasolust ning vahendavad üksteisega informatsiooni olles omavahel sümbioosis. Vanad tuuletargad ütlevad, et loodusega võib sama hästi suhelda nagu mõne teise inimesega, sest kõik mida oma väljendusega edastada on sama moodi energia. Kas mõtteline sisemine väljendus või väline verbaalne, mõlemad on üks ja sama. Seega öeldakse, et kui minna marjale või seenele, tuleb minna heas tujus, kuna energia mida emotsionaalselt edasi anda, peegeldub tagasi saaduste kvaliteedis ning ravi toimes. Samasugune seos on ka jaapani teadlase Masaru Emoto tehtud vee katsetega, tunnete ja mõtete mõjutusel. On jõutud järeldusele küll juba paljude kvantfüüsikute poolt, et tunded ja mõtted mõjutavad energeetiliselt ümbritsevat reaalsust. Nende uurimuste põhjal võib öelda, et terve maailm suhtleb peenetasandil energia kujul. Seni, mida ma kirjeldanud olen võib kõlada hullumeelse jutuna aga tõden, et see pole sugugi minu välja mõeldud jutt, mida mõni võiks enda meelelahutamiseks muinasjutuna kokku kirjutada. Vastav temaatika paneb elu vaatlema teise pilguga ning loodetavasti ka austama loodust rohkem. On täitsa okei puid maha võtta ning ka kütte materjalina võtta kui nüüd peaksid igasugused aktivistid järsku hakkama paaniliselt teadvustama, et kõik elab. Aga seal on ka tingimus. Pealegi üllal eesmärgil puid maha võttes on nemad oma elu eesmärgi ära täitnud ning andnud ennast täielikult inimese teenistusse, liikudes oma teadvusega edasi kuhugi universumi kõrgustesse. Tingimus oleks siis nõnda, et võtmisel tuleb muidugi arvesse ka loodusseaduse kosmiline printsiip, mis antud kontekstis ütleb, et kui midagi looduselt võtta, siis peab ka millegagi asendama või vastu andma. Näiteks kui puid maha võtta on hea mõni juurde istutada või muud moodi hoolitseda looduse eest (nt puude tervislik harvendamine). Seda looduseseadust järgivad indiaanlased jpt vanemad kultuurid juba muistsetest aegadest saadik, kaasaarvatud loomade küttimisel. Ehk siis võtmise ning andmise universumi seadus ning selle tasakaal, mida reguleerib karma. Seetõttu kandsid vanad hõimlased meeletult hoolt looduse üle ning avaldasid austust, korraldades erinevaid riituse tseremooniaid ja tänades universumit looduse andide ja kingituste eest.
Soovitan lugeda Vladimir Megre raamatut "Anastasia", kes on looduse , universumi ja vaimu teemadel omavahelisi seoseid kirjutanud. Ta on kirjutanud terve sarja Anastasia raamatutest, seega on see esimene osa. Väike lühitutvustus ka: "Praktiline käsiraamat loodusega sõprussidemete taasloomiseks. Autor Vladimir Megre kõneleb Siberi erakust, kaunist ja iseäralikust naisest, kes püüab inimesi teadlikumaks muuta ja algallikate tarkuste juurde tagasi juhtida, et suudaksime vältida nii isiklikke kui planetaarseid katastroofe. Sõna jõud ja tervendavad kujundid avavad meie igapäevaste askelduste maailma uues valguses". Mulle isiklikult väga meeldis see raamat. Seda soovitan kõigile, kuid tasuks olla valmis võimalike enda jaoks ulmelisena tunduvate tõekspidamistega raamatus. Need on, mida on alati peetud esivanemate tarkusteks, sest teadmisi edasi andvat Anastasiat loos, peetakse ühtlasi üheks väga vana suguvõsa järeltulijaks.
Üldiselt on see teadvuse teema hästi lai ja mahukas, mille tõttu plaanin vähemalt kahe osalisena teha blogi postitused, sest muidu kipuvad minu kirjutised kujunema romaaniks, millest võiksin justkui raamatu kirjutada. Kavatsen järgmises osas võtta tuurid veel sügavamatele tasanditele ning šokeerida traditsioonilise maailmapildiga inimest veel rohkemgi tema senistest tõekspidamistest. Muidugi läbi huumori võetuna. Räägin teadvusest kui mateeria mõjutajast ning käsitlen ka sealhulgas kosmilist külgetõmbeseadust. Seniks aga pistke pea loodusesse ja tervitage teda, siis saab näha, mis vastu tuleb. :) Lõpetaksin teema viimase mõttega, et läbi armastuse tasandi ja rahu seisundi, mis on kõrgemaid tunnete vorme, saab toimuda info vahetus maailma vahel ja sealhulgas ka areng kõige kiiremini, sest siis saab infoväljast kui energiaväljast ammutada tuhisevat inspiratsiooni, mis on tõketest vaba.
Mulle meeldib ütlus "loodusest sa leiad end". Seda ma ka Teile soovin. :)
Kuidas puud kommunikeerivad üksteisega
Kui teile meeldis minu artikkel ja sooviksite kursis olla järgmiste postitustega/tegemistega/üritustega (kontserdid, heliteraapia, loengud vms), mis ma korraldan või milles võtan osa, siis võite lehe kõige all pool olevasse e-maili kasti oma e-posti kirjutada, et saada läbi selle teavitusi :)
Kasutatud kirjandus: "Maailma võib vaadelda kui hiiglaslikku ülesvõtet", Eesti Päevaleht 10. aprill 1996 - http://epl.delfi.ee/news/kultuur/maailma-voib-vaadelda-kui-hiiglaslikku-ulesvotet?id=50725309