Tervitus armsad lugejad! Tänan on mul jagada nii paljutki, millest hing ei saa vaiki olla ja minu eneseväljendusvajadus seostub ka tänase postituse temaatikaga kui emotsioonide transformeerimisega oma väeks.
Valge külg ja varjukülg
Mul on äärmiselt suur tung jagada teiega seda, kuidas viha on olnud üheks mu aktuaalseks teemaks. Viha ühiskonnategelaste, poliitiliste figuuride jpt vastu, kes on olnud sellise meelestatusega, et nad arvavad suutvat valitseda maailma ja teha, mis nad soovivad. Mul on nii hea meel näidata, et mina, kes ma tervendan teisi inimesi ja teen heliteraapiat, vajan ka ise tihtipeale endaga tegelemist. Olen samuti inimene, kel on olnud omad head ja halvad päevad. Ei oskaks öeldagi, kas leidub näiteks vaimsete gurude seas sellist, kel oleks kõigutamatu vaimne pagas. Olen pannud tähele, et ma pole sugugi ainukene rahva seast, kes on olnud pahane ühiskonna juhtimise osas. Lähiajalgi oli aktuaalne EKRE meeleavaldus, kus sõna võtnud eurosaadik Indrek Tarand sattus vihase tule kolde alla, sest rahva sõnul pidavat too olema liiga provokatiivne. See näitab, et enda sees on nii suur rahulolematus, aga küsimus on, kust maalt moraalselt piir tõmmata, et jääda väärikaks ja kuidas tegeleda oma vihaga? Hea uudis on see, et praegune aeg on totaalselt muutumas nii poliitilisel, majanduslikul kui ka sotsiaalsel tasandil. Meile tundub, et osad kaootilised sündmused on nagu maailmalõpp, aga ma ütlen teile rahumeelselt, et see pole sugugi halb. Selles mõttes, et kui hoomata inimkonna hingelist arengut sügaval tasandil, siis praegu ongi aeg, kus igasugune raskus oma sisemaailmas just praegu ja kohe sellises muutusterohkes ajatsüklis ära lahendada. Enam ei oota miski meid järele, sest see rahutus peegeldub globaalselt. Raskem tumedus ei oota ega jää takerduma. Olukord hakkab eelkõige just siis muutuma kui muudame midagi ise endas (proovige järgi, see võib teile tunduda nagu maagia; tahe olla iseenda väes ja luua muutus enda jaoks selles situatsioonis, mis ei meeldi). Inimkonna kriis tegelikult ei õpeta miskit muud kui seda, kuidas saada tagasi taas ühtseks rahvaks ja aduda, et me oleme üks tervik. Maailma olukord on meie sisemaailma peegel. Meeldetuletus koostööks, empaatiaks, abivalmiduseks ja ühtsuseks. Elame duaalses maailmas, kus hea ja halb näitavad meile suunda kui kaugel või kui sobival teekonnal oleme :). Soovin, et suudaksite näha ka seda "halba" osa tervenemisest, mis on millegi jaoks vajalik.
Valge ja tume prints ühes ja samas isikus
Pange tähele, kuidas teis aktiveeruvad erinevad iseloomujooned kui olete väga südames ja täis rõõmu jagamist maailmaga või siis väga kibestunud ja pimestatud. Tekib tunne nagu oleksite kaks eri isiksust, eks? Võime muutuda täiesti äratundmatuseni kui meie sees on üks emotsionaalne jõud või teine. See tuletab meelde muinasjuttu pärsia printsist, kelles oli kaks karakterit - valge prints ja tume prints. Valge prints tahtis olla maailma kangelane ja rahvamees, pime tahtis aga võimu, ainuvalitsemist ja isepäine olemist. Nõnda see prints siis rabeles ja võitles enda sees nende tihedalt muutuva kahe isiksusena. Mõistate, kuidas võime kalduda erinevatesse positiivsetesse või negatiivsetesse aspektidesse kui elu meid kuidagimoodi suunab? Pole ei head ega halba, on vaid elukogemus, mis paneb meid erinevaid isiksusekihte läbima ja aru saama, mis on see elamise kunst. Soovitan lugeda isiksuse arhetüüpide teemal Carol S. Pearsoni raamatut "Sisemiste kangelaste äratamine". See aitab meil aru saada iseenda arhetüüpide kahepoolsest käitumisest ning saame seda omakorda teistele edasi õpetada. Nii tekib suurem mõistmine kõigi vahel ja see on ainult edasiviiv! Mulle meeldis üks mõte mu heliterapeudist sõbra Simo Santeri Virtaneni suust, kes tegeleb gongidega, et kõigepealt võiks tervendada sidemeid oma lähedastega ja eneses, enne kui hakata suuremaid asju ühiskonnas korda saatma või õpetama, sest see peegeldub meie igapäevastes tegevustes ja välismaailmas.
Õpime tundma erinevaid seisundeid emotsioonide taga. :)
(vajuta pildi peale)
Maandus ja maandamatus
Apaatses, väsinud ja kurnatud olekus vajame maandust ja tuge kuhugi maandumisel, stressis ja balansist väljas olles on tihtipeale mehed seksinäljas, sest seksuaalsus maandab samuti nagu toit. Vastupidiselt kipub maandamatus lakke minema kui keha on liiga pikalt ilma toiduta. Me kipume üle sööma stressi ajal, sest keha teab, et toitained suudavad meie keha rahustada, täita uue energiaga ja väljutada keha raskeid kemikaale (kui toit on õige, kiudaineterikas ja puhastava toimega). Siis on hea vähemasti selliseid suupisteid süüa (nagu nt pähklid, puuviljad, kuivatatud puuviljad, teraviljad), mis ei ole nii kaloririkkad ja annavad just tuge närvisüsteemile, energia potentsiaalile.
Muuda oma emotsioonide salarelv salajaseks väeks
Meil on võime õppida transformeerima oma emotsioone kui mõistame, kuidas ennast maandada ja tasakaalustada. Viha, hirm ja stress on ühed edasiliikuvad jõud. Viha on väga tuline jõud, mis sunnib keha seda mingisuguse tegevusena väljutama. Ta võib olla kas väga destruktiivne või olla loova jõu kehastuseks, millest saab midagi imelist luua. Küsimus on kuidas teda ohjeldada ja miks ta tekib. Elu on justkui üks igavene koolitaja, mis õpetab ka emotsioonidega saama distsipliinimeistriks. Olukorra muudab märksa soodsamaks see kui võtta egolt õigel ajal kontroll üle, siis kui tung on viha kellegi peale välja pursata ja anda teisele mõista, et miski tekitab sinus rahulolematust kui see on võimalik. On täiesti normaalne oma piirid teise ees paika panna vihasemal toonil kui teine ei austa sinu piire ning ei saa aru. Tähtis on ka omette vihastamisel viha välja elada, mitte alla suruda kui ta tuleb ning mitte väljendamata jätta. Vastasel juhul hakkab viha toksiline keemiline reaktsioon su kehas sind ärritama ja tervist laastama. Näiteks on lapse kasvatamisel okei närvi minna ja vihastuda aga mitte lapse peale. Sa võid lapsele anda mõista, et mingisugune olukord sind väga vihastab ning seda temaga heatahtlikult läbi arutleda ilma süüdistamata. Viha on nagu kuum kartul, mis otsib sihtmärki, kuhu ennast kukutada. Tule energia aitab luua muutust, sest keha enam ei kannata vana olukorda. Niisiis saame selle loova jõu suunata produktiivsusele ja mingisugusesse muutumisse, mis meie elu edasi viib kui oskame teda kasulikuks transformeerida. See on näiteks see moment kui tekib tunne "nüüd mulle aitab ja ma ei saa enam samasse mustrisse takerduda, mul on vaja muutust!". Viha on ennast tihtipeale maskeerinud, see tuleb mõnikord kurbusest. Võite näha, et kui viha on vabastunud, siis tuleb mõnikord nutt kurku. See on seotud meie sisemise lapse, lapsepõlve ja sealsete läbielamistega. Sellisel puhul on see koht, kus õppida ennast veel rohkem armastama ja teistele andestama. Õppida armastama ja andma endale rohkem kergust ning luba enese aktsepteerimisele. Ma tunnen, et tegelen oma viha väljendamisega ja transformeerimisega tervislikul viisil. Nõnda olen väljendanud inimestele selgelt, et minu sees on viha ja et need ühiskonnaliikmed on seda väga paljuski oma käitumisega tekitanud. Aga austan neid kui imelisi hingi, kel on suur potentsiaal nagu minulgi ning tänan, et nad aitasid minus muutust esile tuua - uus teadmine, et suunata oma edasine tähelepanu ja energia enda parema elu loomisse. Nad on samasugused inimesed nagu mina, soovin neile parimat ja helgust oma teekonna sammumisel, sest tean, et nad on palju minevikus kannatada saanud ja vajavad lähedust ning headust sügavamas hingesopis. Vohh, vot see on armastuse tasandil oma viha transformeerimine uueks elujõuks ja liikumiseks. Saan tunda ja öelda vaid aitäh. Valgest ja tumedast printsist saab üks tervik omas tasakaalus ning ta sulandub ühtseks harmooniaks kui see on saavutatud transformatsiooni läbiviimise läbi. Kuidas need inimesed oma elu edasi ka ei elaks, mina saan keskenduda ilusa elu maalimisele. Kui rääkida vangidest vanglas, siis nemad vajavad kõige rohkem teraapiat ja oma lapsepõlve tervendamist. Selliseid juhtumeid on ka tegelikult olnud, kus tehakse vanglas teraapia ring. Oi, kuidas need mehed siis ema ja muudel isiklikel teemadel pisaraid pilluvad. :) Nii et küsimus on selles, kas me suudame teisi tervendada läbi karistamise ja väga jõhkra koha kätte näitamise või anname neile oma empaatilise mõistvuse ning saadame head energiat? Ent paneme piirid paika ja oleme õiglased juhul kui ei taheta ennast paremuse suunas muuta ja kurjuse väljendamist lõpetada.
Rääkides lühidalt hirmust ja stressist, ütlen, et need on sarnase motiveeriva potentsiaaliga nagu viha. Hirm kas paneb meid rohkem taganema või ajendab seda välja ületama, võimaldades vaimselt areneda ja kasvada. Hirmu eesmärk ei ole kunagi miski muu kui meie hingeline areng ja kaitsmine. Kaitsmine selles mõttes, et kui turnime kusagil ohtlikes kõrgustes, siis hirm annab märku, et tule mõistusele ja ole ettevaatlik. Ellujäämisinstinkt käivitub selle peale ja tajud teravnevad erakordselt. On vana tarkus, et hirm meie unistuste tõketena õpetab võtma ennast nii palju kokku, et muud ei jää üle kui minna kogemusest läbi, kohaneda psüühiliselt uue olukorraga ja omandada läbi selle uusi oskusi ning väge. Ja kuidas siis alles rahu tuleb südamesse ja uus oskus teeb olemise taas väga kergeks. Nagu oleks saavutatud uus tase arvutimängus.
Kurbus pole miskit muud kui normaalne keha ja emotsioonide puhastamise viis nii naistel kui ka meestel. Ei ole mitte mingil juhul seda, et üks sugu võib seda väljendada ja teine mitte, sest peaks vananenud dogma järgi olema justkui kange ja tugev. Ka toksiinid väljuvad läbi pisarate ning aitavad emotsioonide kemikaale väljutada. Pisarad on kui hinge puhastajad. Nii et julge nutta ja lasta endast kõik välja kinni hoidmise ja alla surumise asemel :). Leinamisel on pisarate väljutamine üks tähtsamaid osi, mis aitab ruumi teha uuele elu hingamisele.
Kui vaid rohkem oma vapruse kokku võtaks ja väljendaks ka omi vajadusi. Olen rohkem kui kindel, et paljud on seni varju jäänud, mille tõttu julgustan endid rohkem ennast ületama, sest see on rohkem väärt kui jääda lapsepõlve hirmude taha. Meie kui eesti rahvas võiksime tervendada oma kurgu piirkonda, mis on tihtipeale aastakümneid jäänud oma blokeeringute ja sõlmede taha - see on märk sellest, et eneseväljendus on olnud alla surutud väga paljudel ajaloolistel survestatud põhjustel ja ka kasvatusel. Kõike saab tervendada kui anda ennast sellesse taotlusesse ja suunata tahtejõudu ning hakata igapäevaselt treenima oma tunnete, vajaduste väljendamist. Aga mina ja minu vajadused ning enda tõe väljendus? Me oleme loodud oma sisemaailma väljendama teistele. Meeldib vana hea lause: julgus pole mitte see, et hirmu ei oleks, vaid oskus lükata ta kõrvale ja teha seda, mis on tähtis. Me oleme olevused, kes kogevad läbi erinevaid tundmusi selleks, et jälle liikuda kuhugi edasi. Emotsioonid on meie keha kaardiks ja samuti meie eluteekonna instruktsiooniks. Neil on oma sõnum meile kanda, et saaksime midagi endaga peale hakata. Soovin jõudu meile oma emotsioonide tasakaalukaks väljendamiseks, väljutamiseks ja kõige paremale teele suunamiseks, mis meid hiljem teeniks ja aitaks liikuda edasi; teadlikkust ja tarkust saada aru oma elukogemustest ja õppetundidest, mille kohta emotsioonid meile tihtipeale läbi meie südamekeskuse sõnumeid serveerivad.
Mu lemmik video budistist, kes õpetab viha transformeerima
Reaalsus on tegelikult tühi
Paradoksaalselt on vanade kultuuride ja paljude kvantüüsikute sõnul universumi tuum tühi ja temas ei ole enam mitte midagi, kuigi seda peetakse ka materiaalseks substantsiks. Idamaade kultuurides peetakse seda tühja välja, millest maailm ja kõik eksisteeriv mateeria koosneb, eetriks, mis tähendab maailmaruumi. Helid on eetri baasaineks, erinevate pühade õpetuste järgi nagu hinduism, budism, kristlus, judaism jne, lõi maailma heli. Piibli kohaselt oli alguses sõna, mis on heli ja sõna oli jumala juures. Budismis peetakse "Om" helisagedust ehk vibratsiooni universumi baasheliks, mis lõi maailma. "Om" heli lainepikkuseks peetakse 7,23cm, mis on aritmeetiline keskmine kõikidest universumis eksisteerivatest eluvormide baassagedustest.
Aga kuidas see maailma hoidev tühi võrgustik siis materiaalselt suudab koos püsida? "Elulille iidsed saladused" autor Drunvalo seletab, et mida kõrgemale sagedusele (võib öelda ka helisagedusele ehk kõrgusele) energia läheb, seda hõredamaks tema materiaalne tihedus kerkib ja seda vormitumaks (vähem struktuurseks) ning eeterlikumaks see muutub. Eeter on kummituslik hõre ilma struktuurita kogum. Niisiis see seletab ära ka, et kuidas maailmas saab eksisteerida nii kindla vormiga kui ka vormita mateeria. Mida ma tahan öelda selle peatükiga on see, et tühjust on peetud harmooniliseks tasandiks, millele suudame ise ka häälestuda. Seal pole ei head ega halba, ei ühtegi tunnet ega mõtet. Lihtsalt heas mõttes harmooniline pime olemine. Sellestki on paljud vanad kultuurid rääkinud. Sellisele tasandile saab end häälestada läbi meditatsiooni ja enda sügavustesse sukeldumise kui oskame rohkem transsi minna, lõõgastuda ja keskenduda pimedusele.
Emotsioonid alates vihast, ärevusest, kahetsemisest ja muretsemisest on madalam sagedus ehk vibratsioon, mis loob reaalsust meie sees ja tühjuse kogemine aitab meil tõusta emotsionaalselt tasakaalult. Meil on võime saada kontakti eeterliku algtasandiga, kus kogu looming, inspiratsioon ja kogu materialiseerumine siinses materiaalses maailmas alguse saab. Seda nimetatakse ka algolemiseks või null-seisundiks, millest räägib ka Sri Rama Michael Tamm, eesti nimega Mihkel Tamm, oma püstitatud nüll-hüpoteesi filosoofilis-müstilises teoorias. Reaalsus on tema sõnul tühi, seega illusoorne. Tühjus õpetab meile ei muud kui hea ja halva, pimeduse ning valguse terviklikkust, kus mõlemad on sama tähtsad, et liikuda elus muudkui edasi, sest ta sisaldab duaalsuse mõlemat aspekti. Tühjus on oma algelemendina kõiges materiaalses.
Aristoteles - Me õpime läbi valu. Teate küll kuhu ma oma mõtteid suunan. Mõnikord läbi negatiivsuse me jõuame positiivsuseni. Mis on hea tundmine ilma halvata jne. Duaalsuse mõlemad lülid loovad lõpuks tühjusliku harmoonia.
Lõpetuseks
Õppides oma emotsioonide meistriks, helge ja varjukülje tundjateks, võiksime veel vaadata ka üle, mis energiaga allikaid me loeme, milliseid meediakanaleid tarbime ja uudiseid loeme, sest pange tähele, kui mingisugune informatsiooni kogus toob meile niivõrd palju destruktsiooni, siis on koheselt meie emotsioonidesse/energiavälja sisse häkitud. Meil on võime sellest teadlikuse abil läbi vaadata, hoida oma keset ja teha muutuseid. Kas astuda eemale ja suunata tähelepanu millelegi uuele? Me võiksime jälgida, kuidas teatud informatsioon meie heaoluga mängib ja kas see info on meile kuidagi kasulik, teeniv ja edasiviiv. Mina olen teatud meediakanalid, mis on seni baseerunud vihal, vastandumisel, sõjakusel, segadusse ajamisel ning umbmäärasusel enda jaoks kinni pannud ja julgustan ka teid selle teema üle mõtlema.
Lõpetan selle mitmekülgse postituse videoga oma juhendatud meditatisoonist, kus mängin kristallhelikausse, kasutades ka oma häält. Vaadake, mis teie olemisega juhtub kui minuga videos 40 minutit kaasa tulete. Minu eesmärgiks on õpetada inimestele igapäevases tegutsemises maandamist, teadlikkust, tähelepanemist, kohalolemist ja enda vabastamist. Soovitan kõrvaklappidega kuulata, et saavutada maksimaalset efekti. Pange parajalt nii valjuks, et oleks piisavalt kuulda mu häält ja helikausside helid ei oleks liiga puurivad.
Vaba hingamist ja rahulikku meelt!
Lisainfo:
Tühjast maailmaruumist ehk eetrist -
Kui teile meeldis minu artikkel ja sooviksite kursis olla järgmiste postitustega/tegemistega/üritustega (kontserdid, heliteraapia, loengud vms), mis ma korraldan või milles võtan osa, siis võite lehe kõige all pool olevasse e-maili kasti oma e-posti kirjutada või meeldivaks panna Indrek Himma Hingetund facebooki lehe, et saada läbi selle teavitusi :)